Aja jooksul on Ameerika Ühendriikide keskpank (Federal Reserve) muutnud oma organisatsioonisüsteemi, et võimaldada kiirelt ja tõhusalt otsuseid langetada.
Praeguseks on Föderaalreserv (Toidetud) koosneb Washingtonis asuvast juhatajate nõukogust ja 12 teisest piirkondliku iseloomuga institutsioonist, mis on peaaegu täielikult autonoomsed ning teevad koostööd USA majanduse tervise ja selle arengu kaitsmiseks.
Pensionile jääva Kansas City Fedi esindaja Esther George'i sõnul on keskpank lõpuks kestev ja usaldusväärne avalik-õiguslik asutus.
Washingtoni rahandusklubi jaoks ette valmistatud märkustes ütles George:
“Koosolekuruumid … kus ametiühingujuht ja tootja; pankur ja mittetulundusühingu juht; hõimujuht ja energiajuht, istuge kõrvuti. Föderaalreservi poliitikakujundaja jaoks on need arutelud ilmselgelt hindamatud.
Meie direktorid ei paku mitte ainult usalduslikku järelevalvet ja olulist teavet majandus- ja finantstingimuste kohta, vaid loovad kaasatuse ja mõistmise taseme, mida muidu ei pruugi olla.
1970. ja 1980. aastatel ei olnud USA keskpangal otsustustasandil seda sujuvust, rääkimata sama tõhusast edust.
"Raske on ette kujutada stsenaariumi, kus poliitiliselt kontrollitavam keskpank oleks olnud valmis astuma väga raskeid ja valusaid samme, mis lõpuks osutusid vajalikuks rahva majandusliku ja hinnastabiilsuse taastamiseks."
Täna, taevasse tõustes inflatsioon paneb Jerome Powelli ja Föderaalreservi oma kohustustega silmitsi ning tänu agressiivsele rahapoliitikale hakkab inflatsioon tasapisi langema.
Föderaalreservi poliitika edukust kinnitasid ka eelmise nädala värsked tarbijahinnaindeksi andmed.
„Täna on USA-s taas kõrge inflatsioon ja Föderaalreserv karmistab agressiivselt rahapoliitikat. Ja taas kord on keskpanga sõltumatuse eelised selged.
Inflatsioon ei ole mitte ainult surmaoht USA majandusele, vaid ka teine suur koll, riigivõlg, on aastakümneid vaikinud.
Ameerika leibkondadel, erinevalt näiteks Itaalia või Jaapani leibkondadest, on kõige suurem eravõlg ja riik ei erine sellest.
Osariigi puudujäägi parandamise plaanide hulgas on triljoni dollari väärtuses valuuta emiteerimine, kuid mitte Föderaalreservi, vaid USA rahandusministeeriumi poolt.
Nobeli preemia laureaadi sõnul Paul Krugman, kui valuuta välja antakse, siis oleks "Meie aja kõige olulisem maksureform."
Sisuliselt peaks Kongress puudujäägi ülemmäära tõstmiseks nii, et suurem valitsusvõlg oleks talutav, andma riigikassale loa 1 triljoni dollari suuruse plaatinamündi loomiseks.
Teine võimalus oleks muuta seadusi nii, et nii suurt puudujääki ei oleks enam võimalik tekitada, kuid see piiraks riigi rahapoliitikat liialt.
Kuigi just Fedil on võimalus valuutat trükkida, antakse see võimalus konkreetse seaduse alusel ka USA rahandusministeeriumile riigisekretäri äranägemisel. (Janet Yellen).
Pärast sellise valuuta trükkimist oleks vaja vaid see Föderaalreservi hoiustada ja riigivõla lagi oleks taas mahukas.
Föderaalreserv pöörab oma juhatuse kaudu tähelepanu ka tulevikustsenaariumitele ning on selleks moodustanud kliimastsenaariumide analüüsi komitee, kuhu on kaasatud riigi kuus suurimat panka.
Uurimisrühma kaasatud pangad on Bank of America, Citigroup, Goldman Sachs, JPMorgan Chase, Morgan Stanley ja Wells Fargo.
Komisjon peab hindama ja näitama kliimamuutustega seotud majanduslikke ja finantsriske.
Läbivaatamise käigus analüüsitakse praegust poliitikat ja analüüsitakse majanduslikke tagajärgi mõjuvaba maailmas.
Stsenaariumid põhinevad finantssüsteemi keskkonnasäästlikuks muutmise keskpankade ja järelevalveasutuste võrgustiku (NGFS) pakutavatel stsenaariumidel.
USA majanduse ees seisvad riskid on füüsilised ja üleminekulised.
Esimesel juhul avaldavad pankade kinnisvaraportfellile mõju võimalikud finantsšokid, mis on põhjustatud kodanikele ja kinnisvarale väliste ilmastikunähtuste (nt orkaanide, tulekahjude ja üleujutuste, temperatuuride ja merepinna tõusude) põhjustatud kahjudest.
Üleminekuriski osas aga testitakse, kuidas mõjutab keskkonnakrediit ja ärikinnisvaraportfellide reaktsioon rohelisele majandusele üleminekul, hinnates ka poliitikavalikute muutumist tarbimise orientatsioonis ja äri.
Föderaalreserv ei ole ainuke keskpank maailmas, kes ad hoc komitee loomise kaudu selliseid uuringuid läbi viib.
Ühendkuningriigi keskpank ja Euroopa Liit kontrollivad stressitestimise abil oma pangandussüsteemi vastupidavust ja paindlikkust, et kliimaga seotud riskidega paremini toime tulla.
Hiljuti Rootsis peetud kõnes distantseeris Föderaalreservi esimees Jerome Powell teooriast, mille kohaselt USA keskpank on "kliimapoliitika kujundaja".
Michael Barr, Föderaalreservi järelevalve asepresident ütles järgmist:
"Fedil on kliimaga seotud finantsriskide osas piiratud, kuid olulised kohustused: tagada, et pangad mõistavad ja juhivad oma olulisi riske, sealhulgas kliimamuutustega seotud finantsriske. Täna käivitatav õppus suurendab järelevalveasutuste ja pankade võimet analüüsida ja juhtida tekkivaid kliimaga seotud finantsriske.
Allikas: https://en.cryptonomist.ch/2023/01/19/organizational-system-federal-reserve/