Tech

Küberpunki kõigi aegade 9 parimat filmi

02/01/2023
Bitcoin Ethereumi uudised

Küberpunkfilmid on ulme alamžanr, mis tekkis 1980. aastatel. Need toimuvad tavaliselt a düstoopiline tulevik, sageli linnas, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia, arenenud tehnoloogia ja ühiskonnakorralduse lagunemine.

Neil on sageli tehisintellekti arenenud vormid, virtuaalne reaalsusning küberneetiliselt täiustatud tegelased ja maailmad. Lood keskenduvad sageli tehnoloogia ja inimkonna ristumiskohale ning kujutavad tavaliselt ühiskonda, kus inimese ja masina vahelised piirid on hägused ning valitsuste, korporatsioonide ja üksikisikute vaheline võimudünaamika on pidevas muutumises.

Küberpunkfilmid on tuntud oma ainulaadse visuaalse stiili, keeruliste tegelaste ja mõtlemapanevate lugude poolest, mis uurivad tehnoloogia mõju inimkonnale ja kiiresti areneva maailma mõjusid.

Siin on üheksa parimat küberpunkfilmi, mis võivad selle žanri vastu eluaegset huvi tekitada:

BladeRunner (1982)

Blade Runner on 1982. aasta ulmefilm, mille režissöör on Ridley Scott ja peaosas Harrison Ford. Filmi tegevus toimub düstoopilises tulevikus, kus geneetiliselt muundatud humanoide, mida nimetatakse replikantideks, kasutatakse ohtlikeks või alatuteks töödeks Maal ja väljaspool maailma asuvates kolooniates.

Lugu järgneb "Blade Runnerile" nimega Deckard (Ford), kelle ülesandeks on petturitest replikantide jahtimine ja pensionile saatmine. Film uurib inimkonna, identiteedi ning inimese ja masina ristumiskoha teemasid.

Filmi visuaalid ja laguneva neoonvalgustusega Los Angelese kujutamine on muutunud ikooniks ning sellest ajast on saanud kultusklassika ja küberpungi žanri määrav film. Seda peetakse ka üheks parimaks ulmefilmiks, mis eales tehtud ja millel on püsiv mõju ulmefilmide tegemisele.

Maatriks (1999)

The Matrix on 1999. aasta ulmefilm, mille lavastasid Wachowskid ja mille peaosas on Keanu Reeves. Filmi tegevus toimub düstoopilises tulevikus, kus inimkond on lõksus simuleeritud reaalsusesse, mille loovad tundlikud masinad, et neid rahustada ja alistada, samal ajal kui nende keha kasutatakse energiaallikana.

Lugu jälgib Neo (Reeves), häkkerit, kes avastab tõe Matrixi kohta ja ühineb Morpheuse (Laurence Fishburne) ja Trinity (Carrie-Anne Moss) juhitud mässuga masinate vastu.

Film uurib virtuaalreaalsuse, tehisintellekti ja mässu teemasid ning muutis märuližanri murranguliseks, kasutades "kuuliaja" eriefekte ja traatfu koreograafiat. Sellest ajast on saanud kultuurinähtus ja see on avaldanud märkimisväärset mõju populaarsele kultuurile.

Akira (1988)

Akira on 1988. aasta animefilm, mille režissöör on Katsuhiro Otomo. Selle tegevus toimub Tokyo postapokalüptilises versioonis nimega Neo-Tokyo, 31 aastat pärast linna hävitamist salapärase plahvatuse tagajärjel. Lugu jälgib Kaneda-nimelist jalgratturit ja tema sõpra Tetsuo, kes omandab pärast mootorrattaõnnetust võimsad selgeltnägijad.

Film uurib võimu, tehnoloogia ja identiteedi teemasid, kuna Tetsuo võimed väljuvad kontrolli alt ja ähvardavad linna hävitada. Akira animatsiooni ja jutuvestmist peetakse murranguliseks ning seda peetakse laialdaselt üheks kõigi aegade parimaks animefilmiks ja küberpungi žanri määravaks filmiks. Film on avaldanud mõju ka lääne animatsioonile, koomiksile ja filmile.

Vaim kesta (1995)

Veel üks ikooniline animefilm, mille režissöör on Mamoru Oshii, Ghost in the Shell uurib tehisintellekti, teadvuse ja inimkonna olemuse teemasid. Filmi tegevus toimub tulevikus, kus inimkond on muutunud tugevalt küborgiks, ning järgib küborgi-küberterrorismivastase võitluse välikomandöri ja avaliku julgeoleku 9. sektsiooni juhti Motoko Kusanagit ja tema meeskonda, kes jahivad salapärast häkkerit, keda tuntakse Nukumeistri nime all.

Animatsioon ja jutuvestmine sisse Ghost in the Shell peetakse laialdaselt anime parimateks ja seda peetakse küberpungi žanri klassikaks. Film on avaldanud mõju ka lääne animatsioonile, koomiksile ja filmile ning seda on kohandatud mitmesse muusse meediavormi.

Neuromancer (1984)

Neuromancer on William Gibsoni ulmeromaan, mis ilmus 1984. See on küberpungi žanri üks kuulsamaid ja mõjukamaid raamatuid, mis ühendab endas ulme ja noir fiktsiooni elemente.

Lugu toimub düstoopilises tulevikus, kus maailma domineerivad võimsad korporatsioonid, ja see jälgib läbi uhutud häkkeri Case'i seiklusi, kelle värbab salapärane tegelane nimega Wintermute, et teha ülimat häkkimist. Romaan uurib tehisintellekti, virtuaalreaalsuse ning inimeste ja masinate vahelise piiri hägustumise teemasid.

Terminaator (1984)

Terminaator on 1984. aasta ulmefilm, mille režissöör on James Cameron ning stsenaristid Cameron ja Gale Anne Hurd. Filmi peaosas on Arnold Schwarzeneggeri nimi "Terminaator", küborg-mõrvar, kes saadeti ajas tagasi tapma Sarah Connori (Linda Hamilton), tulevase Skyneti vastupanujuhi ema, tehisintellekti, mis saab iseteadlikuks ja käivitab tuuma. sõda.

Michael Biehn kehastab Kyle Reese’i, tuleviku sõdurit, kes saadeti Sarah’d kaitsma ajas tagasi. Film uurib ajas rändamise kontseptsiooni ja võimalust, et masinad saavad eneseteadlikuks ja pöörduvad inimkonna vastu. Seda peetakse klassikaks ja see on tekitanud mitu järge ja järelkasvu.

RoboCop (1987)

RoboCop on ulmefilm, mille režissöör on Paul Verhoeven ning stsenaristid Edward Neumeier ja Michael Miner. Filmi tegevus toimub lähitulevikus Michigani osariigis kuritegevusest tulvil Detroidis, kus politseinik Alex Murphy (Peter Weller) mõrvatakse jõhkralt ja seejärel äratatakse üles küborgipolitseiniku RoboCopina.

Film uurib kuritegevuse, korruptsiooni ning inimese ja masina vahelise piiri hägustumise teemasid. RoboCop on programmeeritud kolme põhijuhisega: teenida avalikku usaldust, kaitsta süütuid ja järgida seadusi. Film oli nii äriline kui ka kriitiline edu ning sellest ajast alates on see loonud frantsiisi, mis sisaldab mitut järge, telesarju ja taaskäivitamist.

tron (1982)

Tron on 1982. aasta ulmefilm, mille režissöör on Steven Lisberger ning stsenaristid Lisberger ja Bonnie MacBird. Filmi peaosas on Jeff Bridges, kes kehastab Kevin Flynni, arvutiprogrammeerijat, kes jääb lõksu arvutiga loodud virtuaalsesse maailma nimega "The Grid".

Sisse pääsemiseks peab ta võistlema gladiaatorite mängudes. Film uurib tehnoloogia ja tehisintellekti ja arvutisüsteemis eksisteeriva virtuaalmaailma kontseptsioon.

Tron oli kassades pettumus, kuid hiljem sai sellest kultusklassika, mida tunnustati teedrajava arvutiga loodud pildimaterjali ja küberpungi žanri arengu mõjutajana. Sellest sündis ka frantsiis, mis sisaldab mitut järge, Disney XD animasarja ja taaskäivitamist.

Total Recall (1990)

Total Recall režissöör Paul Verhoeven ning stsenaristid Ronald Shusett, Dan O'Bannon ja Gary Goldman. Selle peaosas on Arnold Schwarzenegger Douglas Quaid, ehitustööline, kes hakkab kahtlustama, et tema elu pole see, mis paistab ja et tema mälestused minevikust võisid olla siirdatud.

Film põhineb Philip K. Dicki lool Me võime seda teile hulgimüügiks meelde jätta ning uurib reaalsuse olemust ja mälestuste muutumise tagajärgi. Filmi tegevus toimub tulevikus, kus Maal on tõsine ülerahvastus ja inimesed otsivad põgenemist Marsi kolooniasse reisides. Kriitikud kiitsid filmi eriefekte, tegevussarju ja esitusi ning seda saatis kommertslik edu, kogudes kogu maailmas üle 261 miljoni dollari.