El Salvadori president Nayib Bukele on väidetavalt teatanud oma kavatsusest uuesti kandideerida, hoolimata riigi põhiseaduse selgesõnalisest keelust.
Sellest teatab alJazeera mille kohaselt on Bukele sõnaselgelt teatanud, et kavatseb kandideerida selleks, et salvadorlased usaldaksid talle teist viieaastast ametiaega, hoolimata asjaolust, et riigi põhiseadus keelab presidentidel järjestikuseid presidendiaegu teenida.
Bukele on olnud El Salvadori president alates 2019. aasta juunist, seega veidi üle kahe aasta ning järgmised valimised toimuvad eeldatavasti 2024. aastal, mil Bitcoini neljas poolitamine on aasta.
Nayib Bukele ei taha austada El Salvadori põhiseadust
El Salvadori põhiseadus koostati 1983. aastal ja muudeti 2003. Artiklis 152 on sõnaselgelt öeldud, et „ükski isik, kes on olnud Vabariigi Presidendi ametis rohkem kui kuus kuud järjest või muul viisil vahetult sellele eelnenud perioodil, st. võib kandideerida Vabariigi Presidendi ametikohale viimased kuus kuud enne presidendi ametiaja algust.
Bukele uuesti ametisse nimetamine oleks seega praegusel hetkel sisuliselt vastuolus põhiseadusega, kuid pole välistatud, et enne 2024. aasta valimisi seda artiklit muudetakse.
Mõningaid muudatusi tehti ju juba aastal 2003. Pealegi ütleb Bukele ise, et Ladina-Ameerika riikides on tavaks presidente ümber valida.
Seetõttu ütles ta eelmisel neljapäeval iseseisvuspäeva otsekõnes:
"Ma teatan Salvadori rahvale, et olen otsustanud kandideerida vabariigi presidendiks."
#Breaking: Salvadori president Nayib Bukele teatas äsja, et taotleb 2024. aastal tagasivalimist, mis on Salvadori põhiseadusega selgesõnaliselt keelatud. pic.twitter.com/DZsw1Ff3zv
— El Faro inglise keel (@elfaroenglish) September 16, 2022
Ta lisas, et arenenud riikides on tagasivalimised ja et "tänu meie riigi demokraatliku institutsiooni uuele konfiguratsioonile" on see ka El Salvadoris.
Tegelikult otsustasid mõned päevad tagasi riigi uued ülemkohtu kohtunikud, kelle ametisse nimetasid Bukele'iga liidus olevad seadusandjad, et presidendid võivad kandideerida teisele järjestikusele ametiajale isegi põhiseaduslikust keelust hoolimata.
See ülemkohtu kohtunike otsus on pehmelt öeldes jahmatav, sest see tähendab, et El Salvadori ülemkohus on rohkem väärt kui isegi riigi põhiseadus ise. Asjaolu, et president võib lasta endale sõpradeks määrata ülemkohtu kohtunikke, muudab selle põhiseadusevastase sammu üsna ohtlikuks.
El Salvadori ülemkohus ületab põhiseaduse
Mitme Salvadori konstitucionalistide sõnul rikuks presidentide tagasivalimise lubamine vähemalt nelja põhiseaduse artiklit, sealhulgas ühte, mis piirab presidendi ametiaega viie aastaga. Ülemkohtu kohtunike otsus tähistab seega autoritaarset pööret Kesk-Ameerika riigis, kus presidendil võidakse isegi lubada põhiseadust eirata, kui see keelab tema tagasivalimise.
Salvadori põhiseadust on aga juba korra, 2003. aastal, muudetud ja teoreetiliselt oleks selle muutmiseks aega veel ligi kaks aastat, et muuta tagasivalimine põhiseaduslikuks.
USA välisministeerium on tugevalt kritiseerinud ülemkohtu otsust, mis õõnestaks tõhusalt demokraatiat El Salvadoris, ähvardades, et igasugune demokraatliku valitsemise allakäik kahjustab kahe riigi suhteid.
Küsitluste järgi naudiks Bukele rahva toetust, kuid tulemused, mis näitavad, et teda toetab 85% elanikkonnast, sarnanevad pisut liiga autoritaarsete riikide omadega.
Presidenti pole pikka aega süüdistatud mitte ainult liigses autoritaarses olemises, vaid ta on tuntud ka rahvaga konsulteerimata tehtud otsuste poolest, nagu nt. Bitcoini kasutuselevõtt seadusliku maksevahendina.
El Salvador teel diktatuuri poole
On neid, kes räägivad nüüd selgesõnaliselt autoritaarsest triivist diktatuuri vormi poole, näiteks Human Rights Watchi (HRW) teadur Juan Papier, kes ütleb, et El Salvador on ideoloogiliste eelarvamuste, arguse, geopoliitiliste huvide ja immigratsioonihulluse tõttu juba ammu teel olnud diktatuuriks.
Esta rompimiento konstitutsiooniline ajastu etteaimatav. El Salvador hace rato va camino a ser una dictadura y muchos, por sesgo ideológico, cobardía, intereses geopoliticos u obsesión con la inmigración, no quisieron alzar la voz a tiempo o ayudar a impedirlo. https://t.co/BP2LYnFv6N
- Juan Papier (@JuanPappierHRW) September 16, 2022
Näiteks olid talle antud erakorralised volitused piiratud ajaks, kuid neid pikendati juba kuus korda.
Olukord El Salvadoris pole lihtne ja ilmselt on Bukele all midagi tõepoolest muutumas. Kui aga muutus viiks lõpuks diktatuurini, tooks see endaga kaasa ka tavapärased tohutud probleemid, millega diktatuurid on allutatud.
Ainuüksi augustis üle 50,000 inimesi arreteeriti ja peeti kinni relvastatud jõukude vastu suunatud repressioonikampaania käigus niivõrd, et HRW leidis, et riigis on toime pandud tõsiseid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas meelevaldne kinnipidamine ilmselt inimeste välimuse ja sotsiaalse tausta tõttu.
HRW väidab ka, et Bukele valitsus on oluliselt nõrgestanud riigi demokraatlikke institutsioone, võimaldades selle administratsioonil tegutseda nii, et täitevvõimu on väga vähe kontrollitud.
Nii et ühelt poolt on keeruline olukord, mis tegelikult muutub, teisalt aga demokraatia, mis on muutumas autoritaarseks režiimiks.
El Salvador on SKT elaniku kohta maailmas 135. kohal, tagapool selliseid riike nagu Ukraina, Guatemala, Mongoolia ja Kosovo. Ladina-Ameerikas läheb kehvemini ainult Belize'il, Boliivial, Hondurasel, Nicaragual, Venezuelal ja Haitil, kuigi pärast pandeemiat näivad nad olevat üsna hästi paranenud.
Praeguseks on El Salvadoris SKT elaniku kohta stabiilses tempos kasvanud juba vähemalt 50 aastat ja on võimalik, et 2022. aasta sellest vaatenurgast saab keskmisest parema tulemuse. 2020. aasta oli aga väga raske aasta, seega pole olukord kaugeltki hea.
USA-s usuvad nad, et Bukele poliitika kujutab endast juba kõigiti autoritaarset triivi riigis ning reitinguagentuurid kärbivad riigivõla reitingut. Fitch Ratingsi andmetel on võla reiting langetatud CC-ni, mis on madalam kui sõjas olevatel riikidel nagu Ukraina või Kongo Vabariik.
Majandustegevus El Salvadoris
Teoreetiliselt on Bukele valitsuse eesmärk need probleemid tasa teha turismi ja krüptorahaga seotud tegevused, kuid pole kindel, et sellise poliitikaga saab riigi rahaasjad päriselt korda teha. Võib-olla lootis ta ka Bitcoinist abi saada, kuna ta oli investeerinud mitu miljonit dollarit, kui väärtus oli palju suurem kui praegu.
Kindlasti on Bukelel niikuinii veel vähemalt kaks aastat aega konkreetsete ja märkimisväärsete majandustulemuste saavutamiseks, kuid see ei välista autoritaarset triivi.
Võttes võrdluseks Economisti koostatud nn demokraatiaindeksi, ei ole El Salvador demokraatia, vaid poolautoritaarne hübriidrežiim, mille väärtused langevad just pärast Bukele presidendiks saamist. Selles osas peetakse seda sarnaseks Ecuadori, Paraguay ja Mehhikoga, kuid Panamast, Peruust ja Dominikaani Vabariigist tunduvalt madalamal.
Tegelikud diktatuurid on aga kauged, sest kui El Salvador jääb praegu veidi alla 6 punkti, siis näiteks Tšiili ja Costa Rica 8 ning Uruguay peaaegu 9, siis diktatuurid nagu Venezuela ja Kuuba jäävad kõvasti alla 3 punkti. Ent enne Bukele valimisi oli El Salvadori tase üle 6.5, praegu on see aga 5.7 peal.
Allikas: https://en.cryptonomist.ch/2022/09/20/nayib-bukele-challenges-constitution/