Probleemid ja lahendused, 3. osa

Austraalia seadusandjad tahavad reguleerida detsentraliseeritud autonoomseid organisatsioone (DAO). Selles kolmeosalises sarjas arutleb Oleksii Konaševitš DAO-de esilekerkiva fenomeni lämmatamise riskide ja võimalike lahenduste üle.

Krüptoanarhia ei ole tõenäoliselt tulevik, mida enamik inimesi toetab. Ettevõtete reguleerimisel on oma olemuselt palju positiivseid külgi või vähemalt hea kavatsus, ehkki seda sageli kätkeb bürokraatia, mis äritegevust lämmatab. Sellegipoolest on tänapäeval ettevõtte reeglid ja eeskirjad vormistatud niivõrd, kuivõrd neid saab masinakoodi panna. Seega on valitsuse roll kehtestada kohustuslikud standardid neile DAO-dele, kes soovivad Austraalia turul tegutseda.

Mitte-digitaalne

On juhtumeid, kui kirjalik õigustekst on vajalik. Need on olukorrad, kus juriidiline suhtlus ulatub programmi koodist kaugemale ja nõuab integreerimist reaalse maailmaga. Sel juhul peavad olema ametlikud juriidilised dokumendid ja vastutav isik, kes vastutab tarbijatele ja investoritele äriliste lubaduste täitmise eest.

Plokiahela võrgus võib olla kahte tüüpi sündmusi: 1. Sisemine. Näiteks tokeni ülekandmine krüptovaluutamakse eest. Seda saab täielikult automatiseerida, kuna mõlemad elemendid – token ja krüptovaluuta – on süsteemi sisemised digitaalsed elemendid. 2. Väline. Kuid kui miski on võrgust väljaspool, nõuab see inimeste suhtlemist ja suhtlemist reaalse maailmaga.

Näiteks kui ärimees annab välja lambakarja külge seotud žetoone, peab see juriidiline tingimus olema kuskil inimkeeles kirjas, kuna lambad ei ole digitaalsed objektid, juriidiline tingimus ei kuulu võrgustikku. Seetõttu saab ja tuleks DAO-s automatiseerida investorite (nimetagem seda nii) digitaalsed õigused. Seetõttu ei nõua nad kirjalikke juriidilisi tingimusi. Mittedigitaalseid õigusi ja kohustusi peab vahendama vastutav isik ja need peavad olema kirjeldatud juriidilises dokumendis. Ja ma ütleksin, et paljudel DAO-del on mõlemad: digitaalne ahelasisene ja ahelaväline osa.

Seotud: DAO määrus Austraalias: probleemid ja lahendused, 1. osa

Lubage mul tuua üks näide. Oletame, et lubatakse, et tokeninvestorid saavad hääletada ja hääletamine on plokiahelas elektrooniline ning nutikas leping täidab otsuse automaatselt detsentraliseeritult. Sel juhul ei vaja see inimabi ega nõua vormistatud juriidilist dokumenti. See ei tähenda, et seda ei kirjeldataks inimkeeles. See tähendab, et kirjeldus ei ole plokiahelas masinakoodi suhtes ülimuslik.

Seaduseloojana võtaksin vastu reeglid, mis vähendaksid DAO investorite desinformeerimise viise. Ärimees ei pruugi lubada DAO investoritele midagi, mis pole nutikas lepingus sisse kodeeritud. Seda tuleb tõlgendada kui pettust.

Kui digimaailm puudutab reaalsust ega saa iseseisvalt toimida, nõuavad kõik need juhtumid täielikku ja õiguslikult siduvat avalikustamist.

Plokiahela muutumatus

Muutumatuse küsimuses on levinud eksiarvamus. Plokiahelas ei saa te sooritatud tehinguid ja nutika lepingu juurutatud koodi tagasiulatuvalt muuta. See on õige, aga te ei pea seda tegema. Süsteem peab olema korralikult projekteeritud.

Olemasolevate kirjete muutmise asemel peate saama lisada uusi kirjeid. Kõik tehingud on rangelt kronoloogilised (sest keegi ei saa plokkide järjekorda muuta), seega kui mingid juriidilised asjaolud muutuvad, siis minevikku ei muuda, vaid lisad oma taotlusele uue kirje. Ja rekordite jadas kajastavad asjade hetkeseisu ainult viimased. Nii saate lahendada juriidilisi vaidlusi ja parandada pelgalt vigu. Ja kuidas õigussuhteid õigesti kujundada, selgitasin allolevas videos.

Oma akadeemilistes töödes ja ka selles videos kirjeldasin ka "hädapiduri" probleemi – vajadust süsteemi lähtestada, kui midagi läheb valesti. Kavandatav tehniline standard võimaldab plokiahela rakenduse ümber kujundada ja kehtestada DAO-le uued reeglid.

Seotud: DAO määrus Austraalias: probleemid ja lahendused, 2. osa

Jätkusuutlik DAO lahendus peab teatud määral toetuma kolmandatele osapooltele nii juhtimises kui ka igapäevases töös. Ja on palju olukordi, kus vaieldamatult vajame usaldusväärset kolmandat osapoolt. Näiteks kuidas annab inimene pärast surma pärandi üle? Plokiahelas küpset rakendust ei arenda, küsimus on selles, kuidas muuta vahendajad vastutavaks, olgu selleks siis riiklik registripidaja või volitatud professionaal (advokaat, haldur, maakler vms). Nende tegevus nõuab eeskirju ja tehnilisi standardeid.

Tahaksin märkida ühte olulist asja. Tehingud krüptovaluutaga kui plokiahela algühikuga on muutumatud ja te ei saa sellega midagi teha. See ei ole adresseeritav või vähemalt pole see nii lihtne ilma tehnoloogiat kahjustamata. Kõik, mida ma õige disaini kohta ütlesin, puudutab krüptomärke, nutikaid lepinguid, DApp-e ja DAO-sid, mis asuvad krüptovaluuta peal.

Digimajanduse ajastusse astumiseks peavad valitsused oma rolli ja lähenemisviisid reguleerimisele ümber mõtlema. DAO kujutab võitlust selle nimel, et luua põhimõtteline nihe vanamoodsalt bürokraatialt ja bürokraatialt automatiseeritud protseduuridele, mida hõlbustavad arukad seadused ja arukad lepingud, mida üldiselt tuntakse kui Code is Law paradigmat. Selline nihe nõuab väljakujunenud institutsioonide küsitlemist: avalike registrite rolli, litsentsimist ja muid tavapärase reguleerimise viise.

Mõned riigid on juba astunud uuenduste reguleerimise võidujooksu ja headest kavatsustest ei piisa, sest nad lõpetavad bürokraatiaga, mis on üks põhjusi, miks DAO-d üldse tekkisid.

Siin avaldatud vaated, mõtted ja arvamused on autori ainuisikulised ega kajasta tingimata Cointelegraphi seisukohti ja arvamusi.