Kiviajast digiajastuni

Kaevandamine on väärtuslike mineraalide, metallide ja muude ressursside kaevandamine maapinnast. See võib hõlmata mineraalide kaevandamist maa-alustest leiukohtadest või maapinnalt. Kaevandamise teel kaevandatud maavarasid ja ressursse kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel, sealhulgas energia tootmiseks, ehitamiseks ja tootmiseks.

Kaevandamine võib toimuda mitmel viisil, sealhulgas allmaakaevandamine, pealmaakaevandamine ja maapealne kaevandamine. Konkreetne kasutatav meetod sõltub kaevandatava ressursi tüübist ja maardla asukohast.

Lisaks hõlmab kaevandamisprotsess tavaliselt mitut etappi, sealhulgas:

• Uurimine: maardla leidmiseks.
• Kaevandamine: mineraalide või ressursside eemaldamiseks.
• Töötlemine: väärtuslike komponentide eraldamiseks.
• Taastamine: saidi algse oleku taastamiseks.

Kaevandamisel võib olla keskkonnale ja lähedalasuvale elanikkonnale mitmekülgne mõju, nii hea kui ka halb. Seega on ülioluline, et kaevandusettevõtted kasutaksid nende mõjude vähendamiseks jätkusuutlikke tavasid. Hiljuti on tekkinud uus kaevandamisviis cryptocurrencies. Seda tüüpi kaevandamine hõlmab töölevõtmist spetsiaalne arvutiriistvara tehingute kontrollimiseks a blockchain võrk.

Seotud: Kuidas kaevandada Bitcoini: juhend algajatele BTC kaevandamiseks

Uurime kaevandamise ajalugu kiviajast kuni digiajastuni.

Kaevandamine kiviajal

Alates kiviajast, mil ürginimesed hakkasid mineraalide ja vääriskivide mullast korjamiseks kasutama põhilisi tööriistu, nagu kivist või luust valmistatud vasarad ja peitlid, on kaevandamine olnud osa inimkonna ajaloost. Sageli keskendusid nad pinna lähedal olevate ressursside hankimisele, nagu ooker värvitavate värvide genereerimiseks ja tulekivi tööriistade ja relvade valmistamiseks.

Kiviajal kaevandasid küttimise ja koristamise kõrvalsaadusena peamiselt üksikud isikud või väikesed rühmad. Toimingute ulatus oli praeguse kaevandamisega võrreldes väike ja kasutatavaid meetodeid piiras käesolev tehnoloogia.

Nendest piirangutest hoolimata suutsid varajased inimesed kaevandamist märkimisväärselt arendada ja koguda pinnasest mitmesuguseid hindamatuid kaupu. Need ressursid olid inimühiskonna moodustamisel ning uute tsivilisatsioonide ja tehnoloogiate edendamisel üliolulised.

Kaevandamine keskajal

Kaevandamine kujunes keskajal kõrgelt struktureeritud ja töömahukaks tööstuseks. Maa-alusest mineraalide ammutamiseks kasutasid kaevurid käsitööriistu ja looma jõul töötavat tehnoloogiat, nagu vesirattad ja hobuvankrid. Kaevandamine nihutas oma rõhuasetust maapinna lähedal asuvate ressursside leidmiselt maapinna alla maetud mineraalidele juurdepääsu saamiseks.

Kaevandamine oli keskajal paljudele Euroopa rahvastele oluline tuluallikas ning seda valitsesid monarhid ja katoliku kirik. Kaevurid moodustasid sageli gilde ja neilt eeldati, et nad annaksid kirikule või kuningale protsendi oma kasumist. Kaevandatud maavarade pealt pidid kaevurid aeg-ajalt ka makse maksma.

Nendest piirangutest hoolimata aitas kaevandamine keskajal oluliselt kaasa Euroopa tsivilisatsiooni arengule. Kaevandamise käigus saadud mineraalidest ja ressurssidest valmistati palju erinevaid esemeid, nagu raud tööriistade ja relvade jaoks, hõbe valuutaks ja sool toidu säilitamiseks.

Üldiselt oli kaevandamine keskajal palju organiseeritum ja reguleeritum tegevus võrreldes lihtsamate ja mitteametlike meetoditega, mida kiviajal kasutati. Selle perioodi tehnoloogia ja organisatsiooni edusammud panid aluse kaevandamise edasisele arengule järgmistel sajanditel.

Kaevandamine 20. sajandil

Tehnoloogia areng, muutused poliitilistes ja majanduslikes süsteemides ning nõudluse kasv mineraalide ja ressursside järele aitasid kaasa 20. sajandi kaevandamise olulistele arengutele. Mõned selle perioodi peamised arengud hõlmavad järgmist:

• Mehhaniseerimine: mehaaniliste masinate ja automatiseeritud protseduuride tulek muutis kaevandussektoris revolutsiooni ning viis mineraalide ja kaupade tõhusama ja ulatuslikuma kaevandamiseni.
• Keskkonnaprobleemid: kaevandamise mõju keskkonnale kasvas selle ulatuse suurenedes. Selle tulemusena võeti vastu seadused, et minimeerida kaevandamise negatiivseid keskkonnamõjusid ja edendada jätkusuutlikkust.
• Natsionaliseerimise tõus: kaevandamine natsionaliseeriti paljudes riikides ja valitsus võttis riigi maavarade üle kontrolli. See tõi kaasa võimu koondumise ja tohutute, riigi kontrolli all olevate kaevandusettevõtete kasvu, võimaldades samal ajal suuremat kontrolli sektori ning mineraalide ja ressursside jaotuse üle.
• Ametiühingud: kaevurid, kes on organiseeritud ametiühingutesse erinevates riikides, et parandada oma töötingimusi ning kaubelda parema palga ja hüvitiste üle. Selle tulemusena muutus kaevandussektori tööjõud struktureeritumaks ja juhitavamaks.

• Suurenenud globaliseerumine: 20. sajandil mõjutas kaevandustööstust ka rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute laienemine. Ülemaailmsed kaevandustegevused muutusid tavalisemaks ning riigid võitlesid kapitali ja oma loodusvarade arendamise pärast.

Kaevandamine digiajastul

Kaevandamist digitaalajastul iseloomustab tehnoloogia ja automatiseerimise sagenemine maavarade ja ressursside kaevandamisel. Mõned peamised suundumused ja arengud hõlmavad järgmist:

• Andmepõhine kaevandamine: digitaaltehnoloogia arenedes on kaevandusettevõtetel nüüd juurdepääs suurele hulgale andmetele, mida nad saavad kasutada oma protsesside sujuvamaks muutmiseks. See hõlmab muu hulgas teavet geoloogiliste tingimuste, tootmismeetodite ja ressursside kasutamise kohta.
• Plokiahela tehnoloogia: täiustamiseks kasutatakse plokiahela tehnoloogiat läbipaistvus ja jälgitavus tarneahelas maavaradest ja ressurssidest. See võimaldab suuremat vastutust ja vähendab konflikti mineraalide turule sisenemise ohtu.
• Automatiseerimine: Tootlikkuse suurendamiseks, kulude vähendamiseks ja ohutuse parandamiseks kasutatakse kaevandustes üha enam automatiseerimist. See hõlmab robotite, droonide ja autonoomsete sõidukite kasutamist ning arvutipõhiseid meetodeid mineraalide kaevandamiseks ja töötlemiseks.
• Taastuvenergia: kaevandusettevõtted kasutavad oma tegevuses üha enam taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese- ja tuuleenergia, mis vähendab nende süsiniku jalajälge ja suurendab jätkusuutlikkust.
• Virtuaalreaalsus ja simulatsioon: Virtuaalne reaalsus ja simulatsioonitehnoloogiaid kasutatakse kaevandustegevuse tõhususe ja ohutuse parandamiseks. See hõlmab virtuaalsete simulatsioonide kasutamist kaevandusprotsesside testimiseks ja optimeerimiseks, samuti kaevurite virtuaalreaalsuse koolitusprogramme.

Seotud: Mis on digitaalne kaksik ja kuidas see töötab?

Üldiselt on digitaalajastu toonud kaevandustööstusesse olulisi muudatusi, mis on ajendatud tehnoloogia arengust ning kasvavast nõudlusest jätkusuutlike ja tõhusate kaevandamistavade järele. Kuigi need muudatused võivad suurendada kaevandamise majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, toovad need endaga kaasa ka täiesti uusi raskusi, sealhulgas küberturvalisus ja andmete eetiline kasutamine.