Miks kehtestab USA Lähis-Ida F-35 lennukitele koormavaid eeltingimusi ja piiranguid

USA keelab välispassiga Iisraeli pilootidel lennata Iisraeli õhujõudude (IAF) viienda põlvkonna salahävitajatega F-35 Lightning, et vältida ettevaatust võimaliku spionaaži vastu. See samm järgneb Türgile 2019. aastal kehtestatud F-35-de ostmise keelule pärast seda, kui Ankara ostis Venemaa raketid S-400, ja Araabia Ühendemiraatide (AÜE) 2021. aasta olulise tehingu peatamist 50 reaktiivlennuki ostmiseks rasketel eeltingimustel.

Jaanuaris teatas Jerusalem Post et USA kaitseministeerium andis keelu välja "infoturbe ja tehnoloogia lekete kartuses".

"USA samm tuleneb üha suurenevast fookusest infoturbele ja USA huvide kaitsmisele," seisis raportis. "Selle tulemusena väidavad allikad, et IAF nõustus selle tingimusega ja loobus F-35 Adir lennukitele pilootide määramisest."

Adir on F-35 ainulaadne variant ja tabav näide tihedatest USA ja Iisraeli kaitsesidemetest.

Sõjalennunduse kirjaniku Sebastien Roblinina selgitas, Adir on "ainus F-35 variant, mis läheb teenistusse, mis on tugevalt kohandatud välisriigi spetsifikatsioonidele", mis on märkimisväärne alates Lockheed Martinist.LMT
"Enamasti keeldus lubamast F-35 suuri riigipõhiseid muudatusi, hoolimata sadade miljonite dollarite eest välismaised F-35 operaatorid panustasid lennuki arendamisse."

Isegi koos ühe oma lähima liitlasega tundis USA vajadust kehtestada ranged meetmed tagamaks, et tundlikud andmed lennuki võimekuse kohta jäävad turvaliselt varjatuks.

Selline samm pole üllatav, eriti selles ettearvamatus ja muutlikus maailma osas.

2021. aasta detsembris peatas Araabia Ühendemiraadid arutelud 23 miljardi dollari suuruse tehingu üle 50 F-35 ja 18 MQ-9 Reaper drooni osas, milleni nad jõudsid eelmisel aastal vahetult pärast suhete normaliseerimist Iisraeliga 2020. aasta Abrahami kokkuleppe alusel.

"Tehnilised nõuded, suveräänsed tegevuspiirangud ja tasuvusanalüüs viisid ümberhindamiseni," ütles toona AÜE ametnik.

USA kartis, et Hiina paigaldab riiki Huawei 5G mobiiltelefonivõrku, mis koosneb sadadest mobiilimastidest, saaks kuidagi salajasel lennukil luureandmeid koguda ilma Abu Dhabi teadmata.

AÜE lõplik otsus peatada arutelud ajaloolise omandamise üle tulenes tõenäoliselt soovimatusest täita vajalikke eeltingimusi või kahtlustest Washingtoni spionaažihirmu legitiimsuse ja tõsiduse suhtes. Üks Emiraatide ametnik kasutas isegi sõna "koormav", et kirjeldada Ameerika nõudeid Emirati F-35 kaitsmiseks võimaliku Hiina spionaaži eest.

Kuude jooksul enne Türgi vaidlusi omandanud täiustatud Venemaal ehitatud õhutõrjeraketisüsteemid S-400 hoiatas USA korduvalt Ankarat, et ta ei saa kasutada Venemaa süsteemi ja Ameerika varjatud hävitajat. Türgi nõudis omalt poolt, et tema S-400-d töötaksid eraldiseisvate süsteemidena ega kujutaks F-35-le ohtu. Ankara tegi ettepaneku moodustada a "tehniline töörühm" tegeleda murega, et selle S-400 võib ohustada Ameerika või NATO sõjalisi süsteeme. Washington väitis, et Türgi valduses olev S-400 võib mingil moel võimaldada Venemaal koguda tundlikku luureandmeid F-35 vargusvõimete kohta.

Venemaa sõjaväe tunnustatud ekspert Michael Kofman väljendas selliste hirmude suhtes skeptilisust.

"Me peaksime arvestama, et suure tõenäosusega ei asu F-35 ja S-400 üksteise lähedal," ütles ta Defense One'ile 2019. aastal. "Seega väide, et Vene tehnikud hakkavad töötama samal baasil, mis asuvad koos F-35-dega, on väikese tõenäosusega."

Türgil F-35 omandamise keelustamisel olid ka poliitilised põhjused. Lõppude lõpuks otsis NATO liikmesriik meelsasti täiustatud Venemaa õhutõrjesüsteemi, mis oleks loodud NATO süsteemide vastu võitlemiseks, kui tal oli võimalus osta lääne alternatiive. Ankara avas end teadlikult ka USA sanktsioonidele vastavalt 2017. aastal kehtestatud Ameerika vastaste vastu võitlemise seadusele (CAATSA), mis, nagu nimigi ütleb, sanktsioneerib riike, kes teevad olulisi tehinguid Venemaa kaitsesektoriga.

Sellegipoolest on Türgi ametnikud väitnud, et täpsustamata hirmud Venemaa spionaaži pärast F-35 kallal olid vaid ettekääne Washingtoni F-35 keelule. Türgi uskus, et Araabia Ühendemiraatide järgnenud väljaastumise puhul on midagi sarnast teoksil. Samal kuul Türgi kõrge ametnik Lähis-Ida silmale usaldatud et USA "ei ole meile kunagi tehniliselt selgitanud, kuidas S-400 saab lennukit luurata."

"Nad ei tahtnud kunagi jagada sellise võimaliku Venemaa spionaaži viise ja meetodeid läbi F-35 raketisüsteemi," lisas ametnik. "Nad käsitlesid seda riigisaladusena."

Tähelepanuväärne on USA palju hiljutine keeld pilootidel lennata Iisraeli lennukitega F-35. Iisrael on ju USA peamine liitlane ja lähim sõjaline partner Lähis-Idas. Washington on seaduslikult kohustatud kaitsma ja toetama selle riigi kvalitatiivset sõjalist eelist piirkonna ees. Seetõttu näitab tema hirm, et Iisraeli teenistuses olevad F-35-d võivad mingil moel ohtu sattuda, kui järjekindlalt ta muretseb oma vastaste pärast, et saada ülevaade reaktiivlennuki võimetest ja võimalikest haavatavustest. See võib viidata ka sellele, et tema mure, et Türgi või Emiraatide F-35 võib osutuda spionaažile vastuvõtlikuks, oli vähemalt siiras.

F-35 on endiselt maailma ajaloo kõige kallim relvaprogramm. Kaitseministeeriumi viimane kuluprognoos USA relvajõududele viienda põlvkonna hävitajate väljatöötamiseks ja hankimiseks on $ 412 miljardit. Lennuki käitamine ja hooldamine kuni 2088. aastani läheb maksma vähemalt 1.3 triljonit dollarit.

Seda silmas pidades ei ole vähimalgi määral üllatav, et USA on nii otsustanud tagada, et tema vargsi võimeid ja tehnoloogiat ei ohustaks kompromiss, ning on valmis kehtestama "koormavaid" eeltingimusi ja piiranguid isegi lähedastele liitlastele selleks. .