Miks USA ei saa piirata maailma süsinikdioksiidi heitkoguseid?

Selle kuu alguses BP Statistical Review of World Energy 2022 avaldati, mis hõlmab energiaandmeid kuni 2021. aastani. Varem esitasin a andmete kokkuvõte.

Täna tahan keskenduda globaalsete süsinikdioksiidi heitkoguste suundumustele.

Aasta tagasi teatas BP Covid-19 pandeemia tagajärjel ülemaailmsest süsinikdioksiidi tasemest 6% langusest aastatel 2019–2021. Tegemist oli suurima sellise langusega pärast Teist maailmasõda. Laialdaselt eeldati, et heitkogused taastuvad aastal 2021, ja see juhtus.

Kui maailm toibus esimesest Covid-19 lainest, kasvasid ülemaailmsed süsinikdioksiidi heitkogused aastatel 5.6–2020 2021%. See oli kiireim kasvutempo viimase ligi 50 aasta jooksul. Heitkogused jäid 0.8. aastal püstitatud kõigi aegade kõrgeimast tasemest alla vaid 2018%. Need on teel, et jõuda sel aastal uuele kõigi aegade kõrgeima tasemeni, välja arvatud juhul, kui majanduslangus aasta teisel poolel globaalset energianõudlust ei piira.

Arenenud riikide ja arengumaade süsinikdioksiidi heitkoguste vahel on tohutu erinevus. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 38 liikmesriiki on kõrge sissetulekuga riigid, mida üldiselt peetakse arenenud riikideks. Süsinikdioksiidi heitkogused on neis riikides vähenenud 15 aastat ja on ligikaudu samal tasemel, kui 35 aastat tagasi.

Seevastu OECD-välistes riikides on süsihappegaasi heitkoguste kasv plahvatuslikult kasvanud. Sellel erinevusel on kaks peamist põhjust.

Esiteks mängis kivisüsi OECD varajases arengus olulist rolli, kuid nüüd on see järk-järgult kasutuselt kõrvaldatud. Mitte-OECD riigid on söe kasutamisel läbimas sarnast arengufaasi ja see suurendab nende süsinikdioksiidi heitkoguseid.

Teine oluline põhjus on see, et suurem osa maailma elanikkonnast elab arengumaades. Nende elatustase tõuseb ja sellega kaasneb üldiselt energiatarbimise suurenemine. Kuigi heitkogused elaniku kohta on neis riikides madalad, avaldab suur hulk inimesi, kes suurendavad veidi heitkoguseid elaniku kohta, üldist mõju ülemaailmsetele heitkogustele.

Kuid see on suur väljakutse maailma süsinikdioksiidi heitkoguste kontrollimisel. Umbes 60% maailma elanikkonnast elab Aasia Vaikse ookeani piirkonnas. Tarbimine elaniku kohta on palju madalam kui maailma arenenud riikides, kuid miljardid inimesed aeglaselt suurendavad tarbimist on aastakümneid olnud süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemise taga.

Alates 1965. aastast ei ole süsinikdioksiidi heitkogused USA-s ja ELis palju muutunud. Kuid need on Aasia Vaikse ookeani piirkonnas pidevalt kasvanud, saavutades 2021. aastal uue rekordi. Aasia Vaikse ookeani heitkogused on nüüd üle kahe korra rohkem kui USA ja ELi heitkogused.

See pole ka ainult Hiina ja India. Mitmed Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid on nii suurimate süsinikdioksiidi tekitajate hulgas kui ka heitkoguste kasvus liidrid.

Tihti kohtan inimesi, kes ei saa aru, miks me ei tegele süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemisega. Need graafikud illustreerivad väljakutset.

Kuigi USA on aja jooksul paisanud atmosfääri rohkem süsihappegaasi kui ükski teine ​​riik, on Hiina määratud meid edestama. Seetõttu ei saa USA sellele probleemile ühepoolselt suurt mõlki teha, kui me just ei leiuta uusi tehnoloogiaid, mis suudavad tõhusalt süsinikdioksiidi õhust tõmmata ja siduda.

Ülemaailmset süsinikdioksiidi heitkogust on viimase 50 aasta jooksul põhjustanud Aasia ja Vaikse ookeani piirkond ning pole märke, et see aeglustuks. Maailmal ei ole võimalust piirata süsinikdioksiidi heitkoguseid, leidmata, kuidas peatada heitkoguste kasv nendes rahvarohketes arengumaades.