Miks Bideni administratsioon soovib müüa Türgile F-16 ja Kreekale F-35

Bideni administratsioon loodab võita Kongressi heakskiidu moderniseeritud F-16 müümiseks Türgile ja viienda põlvkonna F-35 Lightning II varghävitajate müümiseks Kreekale. Kui need mitme miljardi dollari suurused tehingud heaks kiidetakse, on neil kahtlemata märkimisväärsed tagajärjed jõudude tasakaalule Egeuse meres ja Vahemere idaosas.

Wall Street Journali andmetel, mis loo murdis, loodab administratsioon, et Türgi F-16 tehingu heakskiitmisega loobub Ankara oma vastuväidetest Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga. Türgi on blokeerinud mõlema Põhjamaa vastuvõtmise, nõudes neilt sidemete katkestamist erinevate kurdi rühmitustega. Lisaks ütlesid administratsiooni ametnikud väljaandele, et Kongressi müügi heakskiit "oleneb Türgi nõusolekust" selles küsimuses.

Türgi taotles esmakordselt 40. aasta oktoobris 16 miljardi dollari suuruse tehinguga 70 uhiuue F-79 Block 16 reaktiivlennuki ja 2021 moderniseerimiskomplekti ostmist oma vanematele F-20-dele. Ta valis rohkem F-16, kuna see eemaldati 35. aastal F-2019 Joint Strike Fighter programmist ja keelati lennukite ostmine pärast seda, kui ta sai Venemaalt ostetud õhutõrje raketisüsteemid S-400. Ankaral oli plaan osta oma õhujõududele kuni 100 F-35.

Viimastel aastatel on Kreeka kaalunud 20–40 F-35 ostmist. Washington annab suure tõenäosusega loa kõik taotlused, mida Ateena nende täiustatud lennukite kohta esitab. Seda ei saa aga öelda Türgi F-16 taotluse kohta.

President Joe Biden on pikka aega pooldanud Türgile uute F-16 müümist ja on korduvalt väljendanud optimismi, et ta võib võita Kongressi heakskiidu. 2022. aasta juunis Madridis toimunud NATO tippkohtumisel ütles ta, et F-16 müük ei oleks "quid pro quo" Rootsi ja Soome ühinemisele NATOga, mis eeldab kõigi alliansi liikmesriikide üksmeelset kokkulepet.

Pärast WSJ raporti avaldamist tegi Senati välissuhete komitee esimees New Jersey demokraat Bob Menendez avalduse tervitades Kreeka F-35 tehingut kuid on "tugevalt" vastu "uute F-16 lennukite müümisele Türgile".

Menendezil on laiemaid vastuväiteid Türgile mis tahes Ameerika relvastuse müümisele, alates Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani mahasurumist sõltumatu meedia ja opositsiooniparteide vastu oma riigis ning tema suhetest Venemaaga. Järelikult ei pruugi ta oma kriitilist heakskiitu anda isegi siis, kui Türgi nõustub vastutasuks andma Rootsile ja Soomele NATO liikmeks.

Kreeka F-35 omandamine koos käimasoleva kahe tosina 4.5 põlvkonna Dassault Rafale F3R hävitaja hankimisega Prantsusmaalt ja suurema osa F-16 lennukipargi uuendamisest kõige arenenumale Block 72 konfiguratsioonile annab Hellenic Airile. Sundige tehnoloogilist eelist oma palju suurema Türgi kolleegi ees. Nii see jääbki isegi kui Türgi saavutab selle F-16 tehingu.

"WSJ aruande sisu on alguses väga oluline, sest see toimib viitena sellele, et Kreekal võib pikas perspektiivis olla vaieldamatult kvalitatiivne sõjaline eelis," ütles Euroopa formeerimiskeskuse rahvusvahelise keskuse vanemteadur George Tzogopoulos. CIFE), ütles mulle.

"Mõni aasta tagasi oleks olnud mõeldamatu ette kujutada olukorda, kus USA müüks arenenumaid relvasüsteeme (igat liiki) Kreekale, mitte aga Türgile," ütles ta.

"Asjaolu, et analüüsime praegu F-35 potentsiaalset müüki Kreekasse ja F-16 müüki Türgisse, visandab uue, enneolematu suundumuse, mis näitab USA välispoliitika mõningaid kohandavaid prioriteete Vahemere idaosas."

Tzogopoulos usub, et potentsiaalne F-16 müük Türgile "tuleks asetada konteksti ja mitte eraldi arutada".

"Oluline on see, milline riik suudab pikas perspektiivis säilitada kvalitatiivse sõjalise eelise, arutelu, mis ulatub F-16 ja F-35 müügist kaugemale," ütles ta. "See on võtmeküsimus, mitte see, kas Ameerika-Türgi sõjaline koostöö jätkub."

Ta kirjeldas Türgit kui NATO liiget, kes "käitub autonoomselt" mitmel rindel.

"USA ei taha Türgit kaotada, vaid kalibreerib oma strateegilisi otsuseid uue reaalsuse põhjal," ütles ta. "Sellegipoolest ei usalda Kongressi liikmed (eriti senaator Menendez) Türgi motivatsiooni. Võimalik F-16-de (ja muude relvade müük tulevikus) ei tähista keeruliste protsesside lõppu.

"Tulevikus hinnatakse USA võimet siduda Türgi sõjavarustuse müüki praktiliselt stabiilsuse säilitamisega Vahemere idaosas ja Ankara valikute ankurdamisega lääne eelistustele," lisas ta. "See on see, mis on oluline ja määrab Ameerika juhtpositsiooni selles piirkonnas."

Lõpetuseks märkis Tzogopoulos, et Türgi "läbirääkimistaktika" ulatub Soome ja Rootsi NATO liikmelisusest kaugemale.

"USA tegelik probleem on see, kuidas kujundada poliitikat, mis ei anna Ankarat volituks nõudma läbirääkimistel sama metoodikat, eriti alliansi perekonnas," ütles ta. "Esialgne edu motiveerib Türgi valitsust otsima veel üht, teist ja veel üht."

Washingtoni kohustus on tagada nii NATO laienemine kui ka Türgi käitumise ratsionaliseerimine – näiteks igapäevased ohud teise NATO liikmesriigi Kreeka vastu.

Ameerika ülikooli õppejõud ja Orioni poliitikainstituudi vanemteadur Suleyman Ozeren tõi välja, et Bideni administratsiooni toetus F-16-de müümisele Türgile oli päevakorras juba enne Venemaa-Ukraina sõja algust 2022. aasta veebruaris.

"Lisates Türgi nõusoleku Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemiseks, soovib Bideni administratsioon Ankarale rohkem survet avaldada ja seda tehes esitada kongressile veenvama argumendi," ütles ta mulle. "Administratsioon püüab tehingut magusamaks muuta, kaasates F-35 müügi Kreekale, et ületada Kongressi vastupanu."

Lisaks usub Ozeren, et tehingute eesmärk on säilitada jõudude tasakaal Türgi ja Kreeka vahel, kuid märkis, et tasakaal on viimastel aastatel muutunud viimase kasuks.

"Müües F-35 Kreekale, annab USA Kreekale ülekaalu," ütles ta. "Kui Ankara regionaalpoliitikat ei muudeta, on USA lühiajaline strateegia pigem Türgi ja Kreeka tasakaalustamine piirkonnas, mitte nende kahe vahelise jõudude tasakaalu otsimine."

Kuigi see võib olla võimalik, ei taha Bideni administratsioon Türgit täielikult võõrandada, arvestades tema kriitilist positsiooni nii NATOs kui ka piirkonnas.

"Seetõttu on administratsioonil raskusi, et leida viis, kuidas kõigile protsessis osalevatele osapooltele meeldida," ütles Ozeren. "Kuna S-400 kriis tekitas sügava umbusalduse Türgi positsiooni suhtes USA-Türgi suhetes, nõuaks selle kitsikuse ületamine Ankaral sise- ja välispoliitikas suuri muutusi."

Türgi oli otsustanud kasutada Rootsi ja Soome NATO-ga liitumise küsimust hoovana juba esimesest päevast peale, kuna leidis, et see on poliitiliselt kasulik sise- ja rahvusvaheliseks tarbimiseks.

"Kuid mõne poliitiku jaoks, kellel on õigus F-16 kokkuleppele veto panna, on pall Ankara käes," ütles Ozeren.

"Oma käe ülemängimisega võib Ankara oma positsiooni veelgi nõrgendada, tugevdades samal ajal teisi F-16 müügi vastu seisvaid osalejaid."