Mida Anfieldi 7:0 tähendab Liverpooli ja Manchester Unitedi jaoks

Võib öelda, et kõik jalgpalliklubid on alati läbimas mingisugust üleminekufaasi, mitte kunagi paigal, kuid Liverpooli ja Manchester Unitedi jaoks on sel hooajal selge tunne, et nurgad on ümber pööratud või ootavad ümberpööramist.

Liverpooli 7:0 kaotus pühapäeval Anfieldil rivaalide vastu oli osa mõlema klubi protsessist, kuigi United oleks eelistanud, et see teekonna osa oleks veidi vähem jõhker.

United on mänedžeri Erik ten Hagi käe all juba nurka keerama hakanud. Enne seda mängu räägiti isegi neljakordsest pärast seda, kui pool võitis nädal tagasi EFL Cupi, alistades Wembley finaalis Newcastle'i, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks ka FA karikasarjas, Euroopa liigas ja Premier League'is.

Pühapäevasele mängule minnes kaotas United 20 matši jooksul kõigis võistlustes vaid korra – 3:2 kaotus liiga liidrilt Arsenalilt – ning Raphaël Varane’i, Lisandro Martínezi ja Casemiro kaitselülid hakkasid välja nägema ühed raskeimad.

United oli tõusuteel olev meeskond, kes pööras nurga, kui mitte täiesti ümber. Liverpooli mäng oli karm meeldetuletus, et see edu on vaid osaline.

Jürgen Kloppi ja tema võiduka Liverpooli meeskonna jaoks võib tulemus ja sellele eelnevad (vähemalt liigas) viidata taastumise algusele. Uue välimusega meeskond, mis hakkab tarretuma, ja idee, milline see võib kord välja näha.

Kahe uue lepingu sõlminud Cody Gakpo ja Darwin Núñezi seitsme seas löödud väravad ning 19-aastase Harvey Elliotti silmapaistev poolkaitsja esitus olid üks neist, kes lubasid uusi märke.

Klopp läheneb regulaarselt Anfieldi staadioni Kopi otsale pärast olulisi võite või hea enesetunde hetki ja kostitab neid mõne erutava rusikahoobiga. Sellist tuisku võis oodata pärast seisu 7:0 nende suurimad rivaalid kuid juht hoidus hoolimata kõrvast kõrvani ulatuva irve seljas.

Selle asemel tegi Klopp ühe käega ringikujulise, veereva žesti, vihjates, et selline hoog ja sellised etteasted peavad jätkuma, kuni midagi saavutatakse, enne kui nad saavad neist rõõmu tunda.

Liverpool jääb kolme punktiga maha neljandal kohal asuvast Tottenham Hotspurist, kui mäng on käes, ja ühe punktiga kuuendal kohal asuvast Newcastle'ist, kellel on kaks mängu Tottenhamiga ja üks Liverpooliga.

Punktide ja käes olevate mängude poolest on parimal positsioonil Newcastle, kuid esituste ja vormi poolest paistab Liverpool hea asetusega.

7:0 võit tegi imet ka Liverpooli väravate vahega, mis on nüüd parem kui Newcastle'il – mis tundus viis mängu tagasi väga ebatõenäoline. Nende viie mänguga pole Liverpool löönud ühtegi väravat ja lõi neist 13, mis toob kaasa tohutu tõuke väravate vahe veerus.

Klopp teab, et töö on siiski alles pooleldi tehtud ning Liverpooli püüdlus nelja parema hulka ja sellega kaasnev ülitähtis Meistrite liiga kvalifikatsioon pole ikka veel päris nende kätes.

Sakslasest mänedžer on ettevaatlik sellele heale mängule eelnenud kehva vormi ja nende endi hiljutise 5:2 kaotuse pärast Madridi Reali käes Meistrite liigas. Ta soovib, et tema külg sellesse rööpasse tagasi ei libiseks. Seega ei mingeid pidustusi ega rusikahoope – isegi pärast 7:0 võitu, mis on ajalooline see rivaalitsemine on mures.

Mõlemad meeskonnad võivad sellest mängust midagi võtta ja kuigi United oleks eelistanud, et õppetund oleks palju vähem karm, on sellest hoolimata õppida, eriti kui tegemist on väljakul juhtimisega ebaõnne hetkedel – juhtimine, mis ei olnud - eksisteerib pühapäeval.

Samas ei tohiks Liverpool rahul olla. Kuigi fännid naudivad õigustatult seda rõõmuhetke, mille meeskond on neile suhteliselt süngel hooajal pakkunud, peab meeskond nüüd lõpetama põhitöö, milleks on jõuda nelja parema hulka ja kvalifitseeruda Meistrite liigasse.

See on eesmärk, mis tundus sel hooajal ühel hetkel kauge, peaaegu ebareaalne, kuid nüüd on see peaaegu nende haardeulatuses, mida nad peavad tagama, et see nii ka jääks, ja jätkama veeremist.