Lääne valitsused näivad eelistavat suuri kulusid ja energiapuudust

Lääne valitsused jätkasid eelmisel nädalal uue poliitika elluviimist, mis aitaks süvendada juba olemasolevat energiakriisi, mis laieneb jätkuvalt üle maailma. Alates uutest ootamatutest maksudest kuni süsinikuarvutuste kõrgemate kunstlike kuludeni näib, et iga uus ettepanek on mõeldud tahtlikult kulude tõstmiseks ja kõigi energialiikide puuduse süvendamiseks.

Siin on mõned näited:

EPA teeb ettepaneku hüppeliselt suurendada süsinikdioksiidi sotsiaalseid kulusid – Ameerika Ühendriikides Bideni keskkonnakaitseagentuur (EPA) avaldas ettepaneku suurendada valitsuse rubriiki "Süsinikdioksiidi sotsiaalkulu" arvutamist selle praeguselt 51 dollarilt tonni kohta (mida paljud kriitikud peavad juba palju ülehinnatuks) 190 dollarile tonni kohta.

Seda arvutust – milles ei võeta arvesse ka süsinikdioksiidiheitega seotud tegevustest saadavat sotsiaalset kasu – tuleb arvestada mis tahes föderaalloa väljastamisel. Energeetikauuringute Instituudi (IER) vanemökonomist David Kreutzer märgib, et kohustusliku taseme peaaegu neljakordistumine muudaks uute energiat tootvate tööstusrajatiste ehitamise palju raskemaks isegi kasvava energiapuuduse ajal, mis tõstab energiat kõigile.

"Kuigi varasemad hinnangud süsiniku sotsiaalsete kulude kohta olid juba liialdatud, ei suutnud [EPA] lähedalegi õigustada olemasolevaid kliimaeeskirju, rääkimata ambitsioonikamatest NetZero eesmärkidest," kirjutas Kreutzer e-kirjas. "SCC arvutatud väärtuste suurendamiseks andis EPA lühikese nihke analüüsi kasulikkuse poole."

Praegune 51-dollarine summa, mille EPA tõstis 7 dollarilt miljoni tonni kohta vahetult pärast Joe Bideni presidendiks saamist, on juba enam kui tosina osariigi kohtuvaidluse objektiks. Näib tõenäoline, et arvu korrutamine peaaegu 4-ga mitmekordistaks ka väljakutsete arvu.

G7 tegutseb Venemaa toornafta hinna piiramiseks – G7 riikide rühm Euroopa Liidu toetusel, lükkas lõpliku otsuse edasi kuni järgmise nädalani oma jõupingutustele seada kunstlik "piir" Venemaa toornafta meretranspordile. Otsus edasi lükata tuli pärast seda, kui rühm oli kehtestanud kavandatud "ülempiiri" 65–70 dollarit barreli kohta.

Mõned vaatlejad, kaasa arvatud mina, olid mõnevõrra lõbustatud tõdeda, et see hinnatase on lihtsalt kooskõlas hindadega, mida Venemaa toornafta ekspordi eest juba maksavad selle kaks suurimat kaubanduspartnerit India ja Hiina. Samuti juhtub, et see langeb samasse hinnavahemikku, mille Bideni administratsioon pakkus mõni nädal tagasi Ameerika ammendatud strateegilise naftavaru taastäitmise sihthinnana.

Puhas juhus, kindlasti.

„Tuulemaks”… Tuulele? – See on õige: valitsus Saksamaal tutvustas plaani uue tuule- ja päikeseenergia generaatorite tuulemaksu, mis väidetavalt "nüüaks tagasi" selliste ettevõtete praegu saadavad suured kasumid. Kava kohaselt kehtestaks valitsus päikese- ja tuulegeneraatorite kasumile, mis ületab 90 eurot megavatt-tunnis, ilmatu 130% maksu. Maksusätted kuuluksid ka riigi kahele ülejäänud tuumaelektritootjale.

Näib, et siinkohal on asjakohane märkida, et Saksamaa valitsus on viimased 15 aastat kulutanud tugevalt just nende tuule- ja päikeseenergiatööstuse toetamisele nende praeguse kasumlikkuse saavutamise poole – poliitika, mis mängis alguses olulist rolli praeguse energiakriisi tekkimisel. Olles moonutanud energiaturge, tõstes seega puudust tekitades energia hinda kõigile, teeb valitsus nüüd ettepaneku tõsta tarbijate energiakulusid veelgi ja tekitada veelgi tõsisem puudujääk nende toetusdollarite “tagasinõudmisega”.

Kuna Ameerika Ühendriigid järgivad eelmise aasta kahepoolse infrastruktuuri seaduse ja augustis vastu võetud inflatsiooni vähendamise seaduse sätete kaudu sarnast subsiidiumi- ja stiimulipoliitikat, on see hoiatav lugu ettevõtetele, kes on nüüd rivis, et saada nende föderaalsete üüride taotlejateks. Kui need ettevõtted jätkavad ja suudavad nende toetuste abil luua kasumlikke äriettevõtteid, võivad nad eeldada, et USA valitsus jäljendab ühel hetkel taas Euroopa vigu ja tegutseb nende toetuste tagasinõudmiseks. Sest kusagil lääne valitsuste saalis on sellel kõigel mõtet.

See ei ole piiratud taastuvenergiaga – Siinkohal on oluline ka märkida, et Saksamaa ootamatu maksukava on selline ei ole piiratud ainult taastuvenergiale. Reuters teatas eelmisel nädalal, et valitsus püüab kehtestada ka 33-protsendilist erakorralist maksu nafta- ja gaasifirmadele, kes on teeninud bürokraatide hinnangul liigset kasumit.

Sellise maksu vältimatuks tagajärjeks oleks energia kallinemine tarbijatele, kes kannavad niigi valusalt suuri kulusid, ning suurem nafta- ja maagaasipuudus ajal, mil kogu Euroopa kontinendil on niigi tõsine puudus.

Need on kõik sellised asjad, mida sa ei suudaks kunagi välja mõelda, kui prooviksid. Üheskoos vaadeldes toetavad need poliitikameetmed arvamust, et kõrged energiahinnad ja -nappus ei ole lääne valitsuste plaanide tõrge, vaid nende tahtlikud jooned.