USA naftatööstuse vallandamine pakub Bideni teed energiakriisi vältimiseks

Kui president Joe Bidenil oli kunagi aeg sõlmida vaherahu Ameerika nafta- ja gaasitootjatega, peatades oma kliimaalase tegevuskava, siis nüüd on õige aeg.

Sõda Euroopas ei lõpe kunagi maailma jaoks hästi. Venemaa sissetung Ukrainasse on mängu muutja, mis halvimal juhul ähvardab ülemaailmset korralagedust. Vähemalt tõotab Putini jultunud agressioon turgudel jätkuvat segadust – ja ükski neist ei tundu olevat haavatavam kui energia, kuna Venemaa on üleilmses nafta- ja maagaasivarustuses. 

Kuigi täiemahuline sõjaline konflikt Venemaa ja Lääne vahel on ebatõenäoline, näib sügav majandussõda vältimatu. Venemaa ei saa võita otsest majandussõda, kuid tal on käes oluline relv – nafta ja gaasi eksport. Venemaa on maailma suuruselt kolmas naftatootja ning selle osakaal Euroopa naftaimpordist on 27 protsenti ja gaasiimpordist 40 protsenti. 

Sellel nädalal toimunud konflikti eskaleerumine seab kohe ohtu kuni 1 miljoni barreli päevas toornafta tarneid, mis läbivad torujuhtme kaudu Ukrainat ja Musta merd, kuid pikaajalised häired võivad olla palju olulisemad. 

Nafta hind ületas sel nädalal juba 100 dollarit barreli kohta, mis on kõrgeim tase alates 2014. aastast – ja konsultatsioonifirma Rystad Energy sõnul võivad need lähinädalatel ja kuudel tõusta umbes 130 dollarini barreli kohta. JP Morgan Chase'i prognoos on drakoonilisem. Ta arvab, et Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse võib põhjustada naftavoogude vähenemist 2.3 miljoni barreli võrra päevas, tõstes hinnad 150 dollarini barreli kohta ja vähendades maailma SKT-d 1.6 protsenti.

Tarbijad tunnevad gaasipumba ja elektriarvete pigistust. Reaalsus on see, et Euroopas ja välismaal on silmapiiril märgatavalt kõrgemad hinnad, sest nafta ja maagaas on ülemaailmsed toorained.

Tõenäoliselt ajastas Putin Ukraina sissetungi ajale, mil energiaturgude pingestumine langeb kokku, et saada energianäljas lääne vastu täiendavaid hoobasid. Euroopa on alates eelmise aasta lõpust kannatanud gaasi- ja elektrivarustuse kriisi all, toornafta hinnad on alates detsembrist järsult tõusnud seoses OPEC+ kartelli tootmisvõimsuse kahanemisega, millel on olnud raskusi kasvava nõudluse rahuldamiseks piisava pakkumise lisamisega. 

Väljaspool käputäis Saudi Araabia ja Venemaa juhitud OPEC+ tootjaid on vähe vaba tootmisvõimsust, mida saaks tarnehäirete korvamiseks piisavalt kiiresti ära kasutada. Ülemaailmne vaba tootmisvõimsus on umbes 3 miljonit barrelit päevas, mis on ligikaudu 100 miljoni barreliga naftaturg päevas, mis ei paku erilist pehmendust.

USA ja Euroopa kehtestavad uusi sanktsioone, et Venemaad karistada ja loodetavasti see tagasi lükata. Kuid tundub, et kõige karmimad sanktsioonid – need, mis tabasid Venemaa energiaeksporti – on Euroopa sõltuvuse tõttu Venemaa naftast ja gaasist ning niigi kõrgetest toormehindadest ilma jäänud. 

Üha ebastabiilsem Putin võib valida, kas kasutab ise energiarelva ja katkestab voolud Euroopasse. Kuigi see kahjustaks Venemaa eksporditulusid, on Moskva viimastel aastatel, võib-olla just seda hetke silmas pidades, välisvaluutareserve kogunud 640 miljardi dollari ulatuses. 

Ameerika Ühendriikide jaoks on praegu kõige nutikam samm suurendada oma siseriiklikku energiajulgeolekut, suurendades Ameerika nafta- ja gaasitootmist. See aitaks hoida tarbijahindu kodus kontrolli all ja teha Euroopasse ekspordiks kättesaadavaks tarned, et vähendada kontinendi sõltuvust Venemaast. 

Bideni ambitsioonikas kliimakava on aga viimase aasta jooksul viinud administratsiooni vastuollu kodumaiste nafta- ja gaasitootjatega. Alates Keystone XL torujuhtme tühistamisest kuni katseteni blokeerida uusi üürimüüke föderaalpiirkondades, on Bideni administratsioon teinud ületunde, et seda maas hoida.

Euroopa ja USA Bideni ajal on valitsenud nii, nagu oleks süsinikdioksiidivaba energia üleminek peaaegu lõppenud. Reaalsus on see, et see on vaevu alanud. Globaalsete energiasüsteemide eemaldamine fossiilkütustest ja täielik elektrifitseerimine taastuvenergiaga võtab aega aastakümneid. 

Seni võib Ameerika kilt pakkuda lisatünne, mida turg praegu hädasti vajab. Nagu ma varem olen öelnud, võiks kiltkivi teha palju rohkem, et leevendada ülemaailmset tarnekitsust. 

Põlevkivitootjatel on ainulaadne võimalus tuua kaevud tootmisse suhteliselt lühikese aja jooksul, sageli mõne kuu jooksul. Kuigi põlevkivitööstusel on aktsionäride kasuminõudluse rahuldamiseks tehtud investeeringud piiratud, ahvatlevad praegused hinnad paljusid uurimuslikku puurimist jätkama. Neid investeerimisotsuseid on aga raskendanud Valge Maja, kes töötab aktiivselt kõikehõlmava energiapoliitika vastu. 

Bidenil on valida. Ta võib vaevelda piiril peatamismeetmetega, nagu strateegilise naftareservi avamine – mis võib parimal juhul pakkuda ajutist hinnaleevendust – või jätkuvalt paluda Saudi Araabial naftat juurde pumpada. Või võib ta sõlmida rahu kodumaise nafta- ja gaasisektoriga ning kutsuda seda üles suurendama tootmist ja vähendama geopoliitilist riskipreemiat, mis on tõusnud kuni 15 dollarini naftabarreli hinnale. 

Energiajulgeolek on riiklik julgeolek. Meie siseriikliku energiavarustuse suurendamine annab Ameerikale ja meie Euroopa liitlastele rohkem võimalusi selles konfliktis Putiniga toime tulla ja mis iganes edasi saab.