ÜRO visiit Hiinasse ebaõnnestub ohvrite ja aidsi riikliku propaganda kaudu

ÜRO visiit Hiinasse ebaõnnestus ohvrite tõttu, kes on taas vaikitud. Michelle Bachelet Hiina-reis on esimene kord, kui ÜRO inimõiguste volinik pääseb Hiinasse alates 2005. aastast. Kuna aga reis on olnud väga koreograafiaga, ei ole ÜRO taotlenud midagi „piiranguteta juurdepääsust”, visiit on ainult abiks. riiklik propaganda. ÜRO visiit lepiti kokku vastusena teadetele tõsistest inimõiguste rikkumistest Hiinas Xinjiangis ja eriti uiguuride ja teiste moslemivähemuste vastu suunatud julmuste kohta. ÜRO visiit algas 2022. aasta mai keskel, kusjuures uurimise ulatus, uurimisrühma volitused ja volitused olid muu hulgas vähe teada.

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet oma visiidi lõppedes 28. mail 2022. väljendatud et see ei olnud Hiina inimõiguspoliitika uurimine. Lõppkokkuvõttes tähendab see, et visiidi kava takistas Michelle Bachelet'l ja tema meeskonnal uurimist läbi viia. Tõepoolest, Hiina president Xi Jinping ei kavatsenud kunagi anda ÜRO meeskonnale piiramatut juurdepääsu. See on selge. Bacheleti sõnul veetis ta kaks päeva Kashgaris ja Urumqis ning kohtus mitmete ametnikega, sealhulgas Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna Hiina Kommunistliku Partei sekretäri (XUAR), kuberneri ja asekuberneriga, kes vastutab avalik julgeolek, muuhulgas [ja] külastas Kashgari vanglat ja Kashgar Experiment Schooli, endist kutseharidus- ja koolituskeskust (VETC). Kuid ta rõhutas ka, et ta "ei suutnud hinnata VETC-de kogu ulatust". See tähendab taas, et talle ei ole antud täielikku ja piiramatut juurdepääsu ning talle näidati ainult seda, mida valitsus tahtis, et ta näeks.

Bachelet sõnastas veelgi muresid uiguuride ja teiste moslemivähemuste olukorrast Xinjiangis terrorismivastaste ja deradikaliseerimismeetmete tagajärjel – Hiina valitsuse ametlik õigustus uiguuride karmi kohtlemise kohta, mis võrdub genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegudega. Ta lisas, et "asjakohaste seaduste ja poliitikate ning kõigi kohustuslike meetmete kohaldamine … peab olema sõltumatu kohtuliku järelevalve all ja kohtumenetluse läbipaistvam." On väga ebatõenäoline, et selline sõltuv kohtulik järelevalve on võimalik riigis, mis läheb oma "terrorismivastastes ja deradikaliseerimismeetmetes" nii kaugele ja hõlmab neid kõigi vahenditega. Bachelet jätkas, et ta loodab, et visiit julgustab valitsust vaatama läbi mitmeid poliitikaid, et tagada inimõiguste täielik austamine ja kaitse. Arvestades Hiina inimõiguste pärandit, ei ole see lootus põhjendatud.

Valusalt diplomaatiline pressikonverents ei saavutanud seda, mida oleks võinud oodata, arvestades inimõiguste rikkumiste olemust ja tõsidust Hiinas. Bachelet märkis, et Hiina valitsus nõustus regulaarselt suhtlema ÜRO inimõiguste bürooga ja looma töörühma, et hõlbustada nende kahe vahelist sisulist teabevahetust ja koostööd. Ent jällegi jätab kokkulepitud lahendus välja ühe, kuid üliolulise detaili – ohvrite kaasamise.

Kui Michelle Bachelet peaks ohvritele hääle andma, nagu mantra, mida ÜRO inimõiguste nõukogu sageli kordab, peavad mitmed asjad juhtuma ilma edasiste viivitusteta. Esiteks peab Michelle Bachelet tegema koostööd ohvrite ja nende esindajatega ning tagama, et ta kogub täiendavaid tõendeid uiguuride ja teiste moslemivähemuste olukorra kohta. Bachelet peab andma hääle ohvritele, mitte aitama riigi propagandat. Teiseks peab ta nüüd avaldama oma aruande, mis on koostatud enne ebaõnnestunud visiiti Hiinasse. Kolmandaks peab ÜRO looma mehhanismi, et jälgida olukorda ning koguda ja säilitada tõendeid inimõiguste rikkumiste kohta Hiinas, mis võiksid aidata kaasa järelevalvele, mida Bachelet nõudis. ÜRO inimõiguste nõukogu peab oma lähenemise Hiinale ümber kalibreerima selliseks, mis ei vaigista ohvreid.