"The Sense Of Wonder" abiellub korvpalli, armastuse ja K-draamastega

Matthew Salessesi uus romaan Imede tunne kirjutamiseks kulus kaheksa aastat ja see oli kirjutatud kahes osas. Kaunilt kujundatud romaani üks osa peegeldab autori armastust korvpalli vastu, teine ​​aga austab tema kiindumust Korea draamade vastu.

Korvpallist kirjutamine tuli iseenesest. Salesses käis kasvades korvpallilaagris ja mängis mänge läbi kolledži, kuid ta tunnistab, et tal puudusid NBA-s mängimiseks vajalikud oskused. "Samuti oli mul raskusi inimeste leidmisega, kellest saaksin eeskuju võtta," ütles Salesses, kes adopteeriti Koreast kaheaastaselt.

Koos tuli Jeremy Lin, Taiwani ameeriklasest elukutseline korvpallur, kelle edu tekitas termini "Linsanity". Lini edu oli inspiratsiooniks paljudele Aasia ameeriklastele ja ta inspireeris Salessesi looma tegelaskuju Won Lee. Imede tunne. Won on Koreast pärit Ameerika korvpallur, kes kannab väljakuedu eest nime "The Wonder". Woni tüdruksõber Carrie on k-draama produtsent, kelle õel diagnoositakse vähk. Carrie tutvustab Wonile Korea draamamaailma. Päriselus sai autor k-draamast teada oma naiselt.

"Mu naisel oli sel ajal vähk, nii et panin selle raamatusse," ütles Salesses. “Üks asi, mida me palju koos tegime, oli k-draama vaatamine. Seda tüüpi narratiivid, mida näete k-draamas – saatuse ja kokkusattumuste ning inimeste paranemise või ohvriks langemise või asjadesse, mille eest nad ei vastuta või mida nad ei saa muuta –, tundusid minu olukorraga üsna analoogsed, nii et k-draamad jõudsid raamatusse. Niisiis, mul oli kaks eraldiseisvat, kuid omavahel seotud raamatut ja ma pidin välja mõtlema, kuidas panna need üheks raamatuks koos töötama.

Ta ühendas maailmad vaheldumisi peatükkide vahel romaani "päriselu" korvpallidraama ja Carrie draamarohke töö vahel k-draamatööstuses, millele on lisatud maagilist k-draama jutuvestmist. See loob huvitava segu.

"Ma arvan, et need on üsna seotud, eriti sel ajal "Linsanity" ajal tundsin maailmas palju võimalusi, nagu võiks midagi juhtuda," ütles Salesses. “See tunne on mul sageli, kui olen armunud või vaadates k-draamat, kus inimesed armuvad. See on nagu avanemine täiesti teisele maailmale ja sellele, mis on võimalik.

Romaani k-draama süžeed, mis sisaldavad kummitusi, needusi ja ennustamist, võivad k-draama vaatajatele tunduda tuttavad ja neid saab hõlpsasti kaevandada tulevaste fantaasia k-draamade loomiseks. "Mulle meeldib selle maagia," ütles ta. "Ma olen väga romantiline, nii et mulle väga meeldib selle romantiline omadus."

Kui Salesses hakkas kirjutama oma raamatu k-draama osa, ei olnud k-sisu USA-s nii populaarne, mistõttu otsustas ta lisada sissejuhatuse.

"Andsin aabitsa k-draama troopide ja k-draama toimimise kohta," ütles Salesses. "Kogu raamat püüab omamoodi õpetada kedagi k-draama hindama. Kui loete raamatut ja naudite seda, on teil tõenäoliselt hea võimalus k-draamasid nautida, kui te pole seda veel teinud. Mõnes mõttes pole see korvpalliga sama. Ma ei tea, kas keegi seda raamatut loeb korvpalli vaadata. Korvpall tundus olevat raamatu värk ja k-draama tundus rohkem selle kohta, kuidas raamatust räägiti.

Kakskümmend aastat tagasi tegi Salesses oma esimese reisi Koreasse pärast lapsendamist. Ta oli oma pärandi vastu uudishimulik ja ta ei leidnud USA-st palju näiteid Korea kultuurist. Korea restorane oli vähe. Kimchit supermarketites ei müüdud. K-popi ei olnud. Ilmselgelt on asjad muutunud.

"Nüüd teavad kõik BTS-i," ütles ta. „Kõik minu tütre klassi lapsed teavad BTS-i, nii et kui ta räägib k-popist, teavad nad, millest ta räägib. See on omamoodi hämmastav.”

Ta arvab, et laiendatud juurdepääs Korea sisule on hea asi ja mitte ainult Aasia-ameeriklaste jaoks. "Erinevad lood, millele praegu juurde pääseme – ja muutuvad üha populaarsemaks –, õpetavad meid tulevikus hindama rohkem erinevaid lugusid ja avardavad meie arusaama sellest, mis maailmas võimalik on."

Samal ajal kui korvpall ja k-draamad pakuvad meediume, mille kaudu ta vahendab Imede tunne, edastab lugu lõpuks universaalse sõnumi.

"See on raamat võimalustest, armastusest ja imedest ning teatud tüüpi lugude viisist," ütles Salesses. "Eriti need, mida me ei tunne, inspireerivad tunnet, et rohkem on võimalik, rohkem kui me võimalikuks peame."

Columbia ülikooli loomingulise kirjutamise abiprofessor Salesses on mitme ilukirjandusliku ja mitteilukirjanduse raamatu autor, mis tõi talle kriitikute tunnustuse. Üks tema romaanidest, Saja-aastane veeuputus, sai inspiratsiooni Prahas veedetud ajast. “Saja-aastane veeuputus on palju traditsioonilisem narratiiv,” ütles ta. "See on armukolmnurk, millesse kaks armukest takerduvad suurde üleujutusse, mis tõesti juhtus Euroopas."

Teises romaanis Kao Doppelganger Kao, ta lõi korealasest ameeriklasest tegelase, kes leiab, et tal on kahepoolne, kuid tema vastaspool on kadunud. "Ta püüab aru saada, mis temaga juhtus, ta püüab lahendada enda kadumist."

Tema järgmine raamat räägib Aasia-Ameerika kättemaksukultusest. "Seal on kultus, mis maksab kätte inimestele, kes teevad halba," ütles ta. "Nii, see noor tüdruk, 11-aastane raamatu alguses, saab teada, et tema vanemad on osa kultusest. Teda kiusatakse, nii et ta hakkab tahtma kättemaksu.

Imede tunne on naljakas, emotsionaalselt kaasahaarav ja romantiline lugu k-draamast, armastusest ja korvpallist. See ilmus 17. jaanuaril, see on juba valitud filmi- või draama kohandamiseks. Huvitav on näha, kuidas romaani erinevad osad ekraanil töötavad.

"Kõige enam üritasin oma agendile öelda, et mulle meeldiks kõige rohkem see, kui k-draamadest tehtaks k-draamas," ütles Salesses.

Imede tunne on välja andnud kirjastus Little, Brown and Company.