Venemaa helikopterid ja raketisüsteemid Iraan võivad peagi omandada

Iraan loodab saada esimesed 24 hävitajast Su-35 Flanker-E, mille ta Venemaalt tellis, kohe 21. märtsil, Pärsia uusaastal. Teheran väidab ka, et on tellinud helikoptereid ja raketisüsteeme.

Shahriar Heidari, Iraani parlamendi riikliku julgeoleku ja välispoliitika komisjoni liige, ütles Iraani riigimeediale et Iraan on tellinud muud Venemaa sõjavarustust, sealhulgas helikoptereid, õhutõrjesüsteeme ja muid raketisüsteeme, ning loodab need peagi kätte saada.

Kuigi konkreetne varustus, mida Iraan lisaks Su-35-dele ootab, jääb ebaselgeks, on aruteludes ja pealkirjades domineerinud nende kahe tosina algselt Egiptuse jaoks ehitatud õhuülemuse hävitaja näiliselt peatne tarnimine.

"Su-35-de Iraani tarnimise ümber on palju kära, kuna Ukrainas on sõda, "Egiptuse taust" ja piirkonna jõudude tasakaal," ütles Anton Mardasov, sõltumatu Venemaa analüütik ja mitteresidendist teadlane. Lähis-Ida Instituudi Süüria programmist, ütles mulle.

Ta tõi välja, et Hiina tellis 24 Su-35 ka juba 2015. aastal. Nii suhteliselt väike arv Hiina õhuväe üldisele lahingupotentsiaalile muidugi suurt mõju ei avaldanud. Kuid nagu Mardasov kirjeldas, võimaldas see hiinlastel "võrrelda oma lennundusvõimalusi Venemaa omadega, eelkõige mootorite ja avioonika arendamise osas, ning teha edasisi otsuseid ostude või oma lennukiehituse osas."

"See on Iraani relvajõudude jaoks võtmepunkt, sest selle lahingulennukite pargis, sealhulgas kohaliku sõjatööstuskompleksi "uudsused", on äärmiselt aegunud," ta ütles.

Helikopterid

Heidari mainimine helikopteritest on huvitav, kuna Venemaal on mitmesuguseid kasulikke ja ründehelikoptereid, mida Iraan võib loota oma vananeva pöörleva lennukipargi jaoks hankida.

Farzin Nadimi, kaitse- ja julgeolekuanalüütik ning Washingtoni Lähis-Ida poliitikainstituudi kaastöötaja, ennustab võimalikke tüüpe, mida Iraan võib osta või isegi kaastootma, „sealhulgas Mi-38, Mi-26, Mi-28N ja Ka-32/ -226/-60/-52.

"Ma arvan, et Mi-38 ja Ka-32 või nende kaasaegne versioon on tõenäolisemad," ütles ta mulle.

Mil Mi-38 on keskmise transpordiga helikopter ja Ka-32 on sõjaväehelikopteri Kamov Ka-27 variant.

Seoses võimaliku ründehelikopteri omandamisega usub Nadimi, et Iraan võiks valida Mi-28N Ka-52 asemel, kuna viimane "ei ole hiljutises sõjas olnud hiilgav".

Egiptus, kes ostis 46 Ka-52 ja on selle helikopteri ainus välismaa käitaja väidetavalt õnnetu selle soetamisega, kurtes tehniliste probleemide ja raskuste üle nende lennutamisel kuumemas kliimas.

Suurem osa Iraani olemasolevast ründehelikopteripargist koosneb Cobra vananevast AH-1J International variandist, mille Teheran omandas USA-st 1970. aastate alguses. Iraan ehitas 1. aastatel kaks AH-2010J versiooni: Toufan I ja Toufan II.

Mardasov ei jaga "laialt levinud arvamust" selliste ründehelikopterite nagu Ka-52 võimalike tarnete kohta.

"Teoreetiliselt on see kindlasti võimalik, kuna Iraani droonide tarned on tekitanud senises suhetes kaose ja me ei tea vaikivaid kokkuleppeid ja võimalikke erandeid," ütles ta. "Sellegipoolest pakun, et räägime pigem mitmeotstarbelisest reisijast Ka-226, kuna pooled pidasid isegi läbirääkimisi selle kopteri ühistootmise korraldamise üle."

Ta märkis, et Venemaa kaitseministeeriumi hiljuti välja kuulutatud kolmeaastane sõjaväereform võib plaanipärasel elluviimisel kaasa tuua "armee lennunduse arvu suurenemise täpselt kaks korda".

"See on tohutu siseriiklik tellimus ja ma ei tea, kuidas saab sellise reformi raames mingeid välistellimusi ellu viia," ütles ta.

Raketisüsteemid

In 2019-i aruanneKaitseluureagentuur (DIA) eeldas, et pärast ÜRO relvaembargo Iraanile aegumist 2020. aasta oktoobris võib Teheran kaaluda Venemaa hävitajate Su-30, treenerite Yak-130 ja peamiste lahingutankide T-90 ostmist.

"Iraan on näidanud üles huvi ka õhutõrjesüsteemide S-400 ja rannikukaitsesüsteemide Bastioni ostmise vastu Venemaalt," lisati raportis.

Kuigi Iraan valis Su-35 asemel arenenuma Su-30, võib-olla seetõttu, et lennukid toodeti juba Egiptuse jaoks, ei ole viidet sellele, et Iraan oleks praegu huvitatud ei Jaki treenerist ega tankist T-90.

2016. aastal võttis Iraan lõpuks vastu Venemaa õhutõrje raketisüsteemid S-300, mille ta oli Venemaalt juba 2007. aastal tellinud. Samuti on Iraan välja töötanud põlisrahvaste Bavar-373, mille on Iraani ametnikud. uhke on parem kui S-300 ja analoog arenenumale S-400-le.

Mardasov suhtub väga skeptiliselt ka sellesse, et Iraan S-400 või Bastioni lähiajal omandab.

"Kui mõelda loogiliselt: arvestades S-300-lt S-400-le ümberrelvastamise protsessi, probleeme Ukraina piiril ja lisaks veel Iraani enda arenguid, ei usu ma, et seda lepingut saaks ellu viia keskpikas perspektiivis," ütles ta. "Võib-olla räägime lühimaasüsteemidest."

"Samuti olen Bastionide suhtes skeptiline, sest Venemaa vägedes napib ülitäppisrelvi," lisas ta. "Ja võis ka näha, et Venemaa sõjavägi on selle rannikuala raketisüsteemi Onyx rakette kasutanud rohkem kui korra, et lüüa Ukraina infrastruktuuri."

Nadimi seevastu peab tõenäoliseks, et Iraan saab S-400. Samuti kahtleb ta, kas selline omandamine muudaks Teherani väited Bavar-373 kohta olematuks.

"Bavar-373 on ametlikult paigutatud S-300 ja S-400 vahele, nii et Iraan ei tunne häbi selle assimileerimisel, eriti arvestades asjaolu, et Bavar-373 teenindusse sisenemine arvatakse olevat graafikust maas," ta ütles.

Nadimi usub ka, et Bastion-P "võib olla huvipakkuv valdkond", kuid kahtleb, et see on tõenäoline, "arvestades Iraani enda edusamme kaugmaa laevavastaste rakettide vallas".