Küllusliku mõtlemise lõpp

Tarneahela katkestuste ja kliimaprobleemide taustal seame me kõik kahtluse alla oma varasema "külluse mõtlemise" – usu, et saame kõike, mida tahame, millal iganes me seda tahame.

Tegelikult seadis 2022. aasta Fjordi trendid kahtluse alla, kas nappus, nappus, katkestuste viivitused, kokkuhoiuseadused ja jätkusuutlikkuse tegurid viivad küllusliku mõtlemise lõpule ja toovad edasi mõõdetavamat lähenemist tarbimisele.

Selle tulemusena peavad jaemüüjad uuesti läbi mõtlema, kuidas luua uusi strateegiaid majanduse jaoks, kus tarbijad võivad osta vähem tooteid – kas seetõttu, et nad ei saa kaupa või sellepärast, et nad ei taha.  

Otsene murekoht on tarbijad, kes ei saa seda, mida nad tahavad. Kuna pandeemia jätkab pallide loopimist, ei kao toote- ja personalipuudus üleöö. Tulevikku vaadates peavad jaemüüjad koondama oma organisatsiooni kõik osad, sealhulgas tarneahela, klienditeeninduse ja turunduse, et rahuldada oma kliente ja toetada kaubamärgi mainet. Isegi siis on paljud kitsaskohad jaemüüjate kontrolli alt väljas.

Kuna ostjad tunnevad hindade kõikumist, tarneaega ja soovitud kaupade kättesaamatust, on nad paratamatult võrgus häälekad, kui nad ei saa seda, mida nad tahavad. Seetõttu jääb ootuste juhtimine kriitiliseks. Pidage meeles, et pärast peaaegu kaks aastat kestnud tarneahela probleeme pole tarbijatele see uus asi. Mingil määral on neid koolitatud leppima pikemate ooteaegadega nii igapäevaste esmatarbekaupade kui ka suurte piletite kaupa, nagu mängukonsoolid ja mööbel. See tähendab, et jaemüüjad peaksid väljakutsetega hoolikalt tegelema ning olema teadlikud toodete saadavuse ja hinnakujunduse osas, suheldes klientidega selgelt ja tõhusalt.

Samuti näeme kasvavat osa tarbijatest, kes mõtlevad hoolikamalt sellele, millist mõju avaldavad nende ostuotsused keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt. See nõuab, et jaemüüjad looks vilgas pideva lähtestamise ja taasleiutamise kultuuri, mida täiendaks tõeline ja eesmärgipärane pühendumine keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtetele (ESG).

2021. aasta Accenture'i uuringus ütles 50% tarbijatest, et nad on pandeemiast välja tulemas, kuna on oma käitumist ja väärtusi ümber mõelnud. Nad on ümber hinnanud, mis on nende jaoks elus oluline ja keskenduvad üha enam oma isiklikule eesmärgile. Sellel on otsene mõju sellele, mida, kuidas ja miks nad ostavad.

Kuna seame kahtluse alla küllusliku mõtlemise rolli jaemüügis, ei pea „vähem” tähendama „kadu”. Meie arvukuse vaikeseadete ümbermõtestamine on esimene oluline samm. Teine on alustada koostööd teiste ökosüsteemi liikmetega, et võidelda kliimamuutustega – meie kõige pakilisema väljakutsega.

Selle tulemusel võime oodata kasvavat hoogu „taastava äri” suunas – see, mis asendab traditsioonilise „võta, tee, käsuta” mudeli ringikujulisema lähenemisviisiga. See tee võiks hõlmata uute tavade uurimist, nagu dünaamiline hinnakujundus, mikrotehased ja hüperlokaliseeritud tootmine. Samuti on tõenäoline, et "looduspositiivne" liikumine kogub lähiaastatel populaarsust. Looduspositiivne tähendab meie planeedi ja ühiskondade vastupanuvõime suurendamist looduse kadumise peatamiseks ja tagasipööramiseks.

Lõpuks võib jaemüüjatel olla vaja edu mõõta erinevalt. Kuna tarbijad ostavad vähem uusi tooteid ja teenused moodustavad suurema osa jaemüügitulust, vajavad värskendamist traditsioonilised ärimõõdikud, nagu keskmine tellimuse väärtus (AOV) ja keskmine ostukorvi suurus (iga ostuga müüdud kaupade arv). Jaemüüjad peaksid lisama sellised mõõdikud nagu seotus, arusaam ettevõtte eesmärgist ja väärtustest ning klientide lojaalsus.

Need tegurid aitavad määrata kliendi väärtust mitte ainult tehingu kaupa, vaid kogu elu jooksul. Need loovad nüansirikkama suhte tarbijate ja nende kaubamärkide vahel. Ja see on midagi, mis teenib kõiki hästi, kui me küllusejärgsele turule astume.