Saksa tehnoloogiahiiglase tegevjuht SAP ütles, et maailm on jõudmas globaliseerumise järgmisse faasi – ja vaatamata kõrgemate intressimäärade ja tarneahela häiretega seotud väljakutsetele on ta tehnoloogia väljavaadete suhtes suures osas optimistlik.
"Minu vaatenurgast oleme sisenemas globaliseerumise järgmisse faasi," ütles SAP-i juht Christian Klein CNBC-le.Squawk Box Euroopa” Maailma Majandusfoorumil Davosis, Šveitsis.
Klein ütles, et praegusel muutuste ajastul soovivad ettevõtted keskenduda vastupidavate tarneahelate loomisele ja jätkusuutlikkuse volituste parandamisele.
Ta lisas, et ettevõtted tulevad kokku, et kindlustada oma tarneahelad ja tegeleda ettevõtete vastutuse küsimustega, kasutades paremini andmeid.
Tarneahelaid on vaidlustanud mitmed tegurid, sealhulgas Covidi pandeemia. Sulgumine põhjustas suuri häireid majandustoodangus ja tõi esile ülemaailmse kaubanduse sõltuvuse Hiinast.
Ukraina-Vene sõda süvendas neid probleeme, kuna Venemaa on oluline nafta ja gaasi tarnija ning Ukraina on toiduainete, põllumajanduse ja tööstusega seotud olulise ekspordi allikas. See on kaasa toonud murrangud tarneahelates ning tarbijatele ja ettevõtetele kogu maailmas kõrgemad hinnad.
Samal ajal panid Venemaale kehtestatud sanktsioonid ettevõtted ümber mõtlema, kuhu nad oma tegevust rajavad – sealhulgas SAP-i.
Sellest hoolimata ütles Klein, et on eelseisva tee suhtes optimistlik.
"Meie tehnoloogiasektoris, meie SAP-is oleme eelseisva aasta suhtes väga kindlad," ütles Klein.
Makromajanduslike tingimuste süngele olukorrale mõeldes ütles ta, et nii tehnoloogias kui ka laiemas majanduses on kärpeid tehtud ning suurettevõtete tegevjuhid on kulutuste osas muutumas üha ettevaatlikumaks.
Tehnikavaldkonnas on toimunud vallandamise laineid, sealhulgas sellistes ettevõtetes nagu näiteks Amazon ja Meta, kuna kõrgemad intressimäärad ja hirm majanduslanguse ees sunnivad neid olema kulutustega ettevaatlikum.
"Meil olid väga pikka aega negatiivsed intressimäärad," ütles Klein. See on nüüdseks muutunud nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides, kuna Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Inglise Pank on hüppeliselt kasvava inflatsiooni ohjeldamiseks tõstnud intressimäärasid.