Venemaa katsed halli tsooni operatsioonides Soome vastu võivad garanteerida NATO laienemise

Teated, mis Venemaal on kolis sõjaväelasi ja varustust Soome piiri poole kerkis selle nädala alguses. Läänes vaadeldakse mõõgapõristamist osaliselt kui eelmängu halli tsooni operatsioonidele, et hirmutada soomlasi NATO-ga liitumise vastu. Iroonilisel kombel võivad need liigutused anda täpselt vastupidise efekti.

Esmaspäeval ilmus Twitteri video, mis näitab Ühendkuningriigi andmetel Vene sõjaväesõidukeid, mis kannavad K-300P Bastion-P rannikukaitse raketisüsteeme. Daily Mail. Videolt oli näha Helsingi suunda näitav teeviit.

NATO teatas samal päeval, et kaks rahvusvahelist kuueteistkümnest laevast koosnevat mereväerühma, mida juhib Hollandi Kuninglik merevägi patrullivad Läänemere rannikul selliste liikmete nagu Poola ja Eesti. "säilitada usaldusväärne ja võimekas kaitsevõime".

Pole kindel, kas need kaks sammu on omavahel seotud, arvestades nende peaaegu samaaegset ajastust, kuid NATO tahab selgelt rahustada nii oma Balti riike kui ka Poolat. Seevastu Vene tehnika kolimine Soome lähedal on ühemõtteline signaal, et Vladimir Putin püüab soomlasi hirmutada.

Tema ajendiks on kasvav tõenäosus, et Soome ja tema naaber Rootsi astuvad NATO-ga ühinemiseks enne kevade saabumist. Soome peaminister Sanna Marin ütles kolmapäeval ühisel pressikonverentsil oma Rootsi kolleegi Magdalena Anderssoniga, et Soome on pärast ulatuslikku debatti 200-kohalises Eduskuntas parlamendis valmis tegema NATO kohta otsuse pigem "nädalate" kui kuude jooksul.

Bryan Clark, vanemteadur Hudsoni instituut, ütleb kahtlemata, et "[Putin] üritab Soomet hirmutada, et ta ei läheks NATOga liitumise teele." Clark ütleb, et ajastus on oluline. Ajavahemik praegusest kuni riigi võimaliku liitumistaotluse väljakuulutamiseni on Venemaa jaoks potentsiaalne võimalus.

«Teil on rohkem patsifistlikke Soome [poliitilisi] parteisid, mis võiksid kokku tulla ja NATO liikmelisuse vastu seista. Tõenäoliselt mõtleb Putin, kas ta suudab riigile survet avaldada, võib-olla paneb ta patsifistlikumad [parlamendiliikmed] NATO ideele vastuollu minema.

Clark väidab, et vaatamata Washingtonis laialt levinud arvamusele, et Soome taotleb liikmestaatust, ei ole otsus tagatud. "Soome ja Rootsi avalikud küsitlused liiguvad NATO liikmelisuse suunas, kuid parlament peab hääletama ja praegu jaguneb see 50-50 pooleks. Võimalus saada Soome NATOsse on olemas, kuid see pole veel kindel.

Venemaa on juba sõnastanud Soome NATO-sse astumise “riskid”. Möödunud nädalal ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Venemaa "tasakaalustab olukorra uuesti" oma tegevusega. Need võiksid toimuda enne igasugust väljakuulutamist ja ajal, mil praegused 30 NATO riiki kaaluvad, kas anda roheline tuli Soome liikmelisusele. Protsessi lõpuleviimine võib kesta neljast kuust kuni aastani, jättes uue akna enne artikli 5 (NATO vastastikune kaitse) kaitse jõustumist.

Vahepeal suurendab Putin peaaegu kindlasti "halli tsooni" operatsioonide tempot (aktsioonid, mis jäävad alla ilmselgele sõjalisele vastasseisule) soomlaste vastu. ütles Soome kaitseministeeriumi alaline sekretär Esa Pulkkinen Kaitse murdmine Eelmine nädal. "Loomulikult peame olema valmis tagajärgedega silmitsi seisma."

Need tagajärjed on kirjeldatud punktis a uus turvaaruanne Soome valitsus avaldas kolmapäeva hommikul. Aruandes väidetakse, et Soome on ulatusliku ja mitmetahulise hübriidmõjutustegevuse sihtmärk. Kuigi need võivad hõlmata sõjalise surve kasutamist (rannikukaitserakettide K-300P ümberpaigutamine) või isegi sõjalist jõudu, viitab aruanne mitmele Venemaalt tõenäoliselt tulevale hübriidtegevusele.

Nende hulka kuuluvad avalikud väärinfo kampaaniad Soomes, "rände instrumentaliseerimine", mille puhul Valgevene võib põgenikke üle naaberriikide piiride sundida, valitsuse ja erasektori vaheliste sideliinide sekkumine ning põhiteenuste ja Soome võimalikud katkestused. majandust.

Need on Clarki märkmed juba alustanud. “Nad tahavad, et Soome ajakirjandus võtaks nende tegevusest kinni ja avalikustaks, mida nad on teinud. Nad sõitsid [rakettidega] mööda teed väga ilmselgelt Soome piiri poole ja lasid inimestel sellest pilte teha.

Ta lisab, et Venemaa võtab tõenäoliselt ette täiustatud hübriidelektroonilise sõjategevuse, võib-olla kaaperdab mobiiltelefonivõrke, et edastada seeria teateid, mis kinnitavad, et kui Soome ühineb NATOga, satuvad soomlased Venemaa agressiooni ohvriteks. Tulemas võivad olla ka halvavad küberrünnakud Soome infrastruktuuri vastu kaug- või traadita võrkude kaudu.

Kuigi see on hirmutav, ei ole sellised tegevused uudised soomlasele Sean Monaghanile, Ühendkuningriigi Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) külaliskaaslasele.

«Soomel on igapäevane kogemus Venemaa «halli tsooni» agressioonist õhuruumi tungimisest küber- ja majandusliku sunnini. Sellel on hübriidohtude vastu võitlemise Euroopa tippkeskus ning sellel on ulatuslikud põhiseaduslikud ja praktilised võimed võidelda Venemaa poolt nn hübriidmõjutamisega – eriti kodanikuühiskonna sidususe ja vastupidavuse vastu.

Väidetavalt on riik valmistunud koos Venemaaga halvimaks pärast 1939. aasta Talvesõda, mil uimelased üksi Vene väed kuue kuuga tagasi tõrjusid, mis viis 1940. aastal sõlmitud Moskva rahulepingu ja 80-aastase neutraalsuseni, mis võib lõppeda NATO liikmelisusega.

Laialdane funktsioon Financial Times selgitas hiljuti, kuidas riik on rakendanud ühiskonna kõik tasandid, et valmistuda konflikti tekkimiseks oma naabriga, alates kuue kuu kütuse, teravilja ja ravimite varumisest kuni praktiliste pommivarjendi ja tsiviilkommunikatsiooni plaanideni ning ühe kolmandiku oma rahast neelamiseni. täiskasvanud elanikkond sõjaväkke.

Arvestades Soome valmisoleku taset ja pikka ajaloolist mälu, on võimalus – võib-olla ka tõenäoline –, et Venemaa halli tsooni operatsioonid võivad tegelikult anda tagasilöögi, kiirendades avalikkuse ja parlamentide soovi NATOga liituda.

"Putin on näidanud end väga tõhusana oma vaenlasi enda vastu mobiliseerides," märgib Clark. "Sõda Ukraina vastu on ilmselgelt toonud NATO kokku viisil, mida ta varem polnud."

Soome survestamisel on reaalne võimalus tekitada vastupidist efekti, mida Venemaa tahab Clarki lisades. "Tundub, et oleme ületanud Rubiconi, kus Soome ja Rootsi rahumeelsemad elanikud on otsustanud, et rahus püsimine saavutatakse kõige paremini NATOga liitudes."

CSIS-i Monaghan nõustub. «Minu kogemuse järgi on soomlased rahulikud ja sihikindlad. Kindlasti ei hirmuta neid Kremli igivana tuumamõõga ragistamise mänguraamat – tegelikult on vastupidi. Putini sissetung Ukrainasse on Soome [ja Rootsi] välja löönud nende mitteühinevast unest ning muutnud NATO liikmelisuse vältimatuks. Kui on üks asi, mis lepingu pitseerib, on see tuumahirmutamine.

See oleks Putini jaoks suur pööre. Soomel on EL-i riikidest pikim piir Venemaaga, ulatudes üle 810 miili (1,300 kilomeetrit). See viiks Euroopa ühe parima sõjaväe (palju paremini kui Saksamaa sõjavägi) kooskõlla NATOga strateegiliselt elutähtsas Läänemere piirkonnas.

"Seal on palju rohkem territooriumi, mida kaitsta, " ütleb Clark. "Venemaal on ajalooliselt olnud oma piiride kaitsmise neuralgia. See paneb [Vene] sõjaväele rohkem pinget.

Soome on turvalisuse pakkuja, mitte tarbija, märgib Monaghan.

„See juba täidab NATO kaitsekulutuste eesmärke. Lisaks väga võimekale ja kaasaegsele sõjaväele [sealhulgas 64 teel olevat F-35] on sellel võib-olla kõige arenenum tsiviilkaitsekorraldus Euroopas koos suure reservväe, üldise ajateenistuse ja tsiviilkaitseharidusega koolides. Soome „täieliku kaitse” mudelit või seda, mida ta nimetab „terviklikuks julgeolekuks”, imetletakse NATOs väga ja see tugevdaks alliansi vastupidavuse strateegiat.

Samal ajal kui Ukraina konflikt on Soome kaubandussuhted Venemaaga juba kirstu pannud – hinnangul Kaitse murdmine, Venemaa moodustab 4.5% Soome ekspordist ning kaupade ja teenuste eksport Venemaale ligikaudu 1.6% Soome lisandväärtusest – uus Venemaa halli tsooni tegevus paneks kaane kinni.

"Soome oli Venemaale suur telekommunikatsiooni ja elektroonika pakkuja," ütleb Clark. "Ma arvan, et see on Venemaa probleem. Probleemiks on ka Soome kadumine Venemaa metallide, nafta ja gaasi kliendina. Venemaa tunneb seda kindlasti ja Soomel on palju rohkem võimalusi.

Pikemas perspektiivis tsementeeriks Soome ja Rootsi liikmelisus NATO-sse just seda, mida Venemaa on pool sajandit püüdnud vältida, vastastikku seisvate liitlasriikide sulgemist oma piiril lääne ühiskonna ja majandusega. Surve võib meenutada külma sõda, (õnneks) kaudset majanduslikku/sõjalist konkurentsi, mille ressursi- ja poliitiline pinge sundis Nõukogude Liidu matile.

Putini halli tsooni hirmutamine võib kunagise tõrksa Skandinaavia NATO haardesse ajada ja tema esivanematest väiksema impeeriumiga käivitada tema režiimi laialisaatmise kella.