Venemaa pingutab geopoliitilisi energeetikakruvisid Saksamaal ja ELis

Venemaa energiagigant Gazprom pingutas reedel Saksamaa ja EL-i geopoliitilisi kruvisid, teatades, et tema torujuhe Nord Stream 1 suletakse määramata ajaks. Teade tuli vaid mõni tund pärast seda, kui G7 liidrid pidasid oma pressikonverentsi, kus teatasid oma üksmeelsest kokkuleppest püüda kehtestada Venemaa naftaekspordile "hinnalagi".

Võib-olla oli ajastus lihtsalt juhus, kuid võib-olla mitte.

Nord Stream 1 oli juba plaanipärase hoolduse tõttu maas, mis pidi kestma vaid paar päeva, ja liini oleks reedel taaskäivitatud. Kuid Gazpromi ametnikud väitsid, et avastasid süsteemi viimases kasutusel olevas kompressorturbiinis uue "vea", mis vajab remonti enne liini taaskäivitamist. Torustikku läbivaid voogusid toidavad tavaliselt kokku 6 kompressorit, kuid neli on olnud mitu kuud maas ja Reuters aruanded et viiendik jääb Saksamaale, kus see on pärast remonti Siemensi ettevõtte Kanadas asuvas tehases nädalaid ummikus.

Gazprom kaebas eelmisel nädalal, et turbiini tagasisaatmine viibis kompressorijaam Portovajas on tingitud piirangutest, mis on Venemaale kehtestatud USA ja Euroopa sanktsioonidega seoses Ukraina sõjaga. Nord Stream 1 on tarninud Saksamaale gaasi vaid 20% oma tavapärasest võimsusest alates juulist. Gazprom süüdistab selles, et gaasijuhtmesüsteem peab töötama nii, et kuuest kompressorist vaid üks töötab.

"Kanada, ELi, Ühendkuningriigi sanktsioonide režiimid ja praeguse olukorra mittevastavus Siemensi poole olemasolevate lepinguliste kohustustega muudavad mootori 073 tarnimise Portovaja kompressorijaama võimatuks," ütles Gazprom.

Euroopa Komisjoni peapressiesindaja Eric Mamer vastas Gazpromi väitele säutsus, öeldes: "Gazpromi täna pärastlõunal avaldatud teade, et ta sulgeb taas petlikul ettekäändel NorthStream1, on järjekordne kinnitus selle ebausaldusväärsuse kohta tarnijana. See on ka tõend Venemaa küünilisusest, kuna ta eelistab lepingute täitmise asemel gaasi põletada.

Ükskõik, millised on tegelikud motivatsioonid ja faktid, seab Gazpromi viimane samm talve lähenedes Saksamaa tõelisse ohtu. Kui sealsed ametnikud tähistasid hiljuti uudist, et maagaasihoidlad on 80% täisvõimsusest täidetud, pakub see elanikele tõesti nappi mugavust. Nagu Ameerika Ühendriikides, on maagaasihoidla kavandatud teostama ainult perioodiliselt kasutatavat varukoopiat, kui praegused tootmis- või impordimahud ei suuda praegust nõudlust rahuldada.

Valitsuse tahtlike poliitiliste otsuste tõttu on Saksamaal praegu väga vähe maagaasi tootmist ja see toetub praeguse nõudluse rahuldamiseks peaaegu ainult maagaasi impordile, kusjuures Venemaa on suurim üksikallikas. Pärast seda, kui tema kiidetud tuuletööstus hakkas enam kui aasta tagasi ebaõnnestuma, on Saksamaa valitsus püüdnud hankida täiendavat importi, et rahuldada tarbijate ja tööstuse vajadusi, ning see pingutus intensiivistus täielikuks meeleheiteks pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini otsust pidada oma mõttetut sõda. Ukraina.

USA president Joe Biden lubas vahetult pärast Putini sissetungi, et USA LNG-tööstus täidab suure osa Saksamaa ja Euroopa vajadusi, kuid ta andis selle lubaduse, ilma et oleks tegelikult kellegagi USA tööstusest aru saanud. Kuigi paljud USA veosed on sellest ajast saadik Aasiast ja mujalt Euroopasse tarnimiseks ümber suunatud, kulub aastaid ulatuslikku infrastruktuuri laiendamist ja miljardeid uusi investeeringuid, et USA tööstus Euroopa kasuks tõesti oluliselt muutuks. Kahjuks on Bideni reguleerivad asutused näidanud üles väärtuslikku kavatsust kiirendada lubade väljastamist, mis peavad olema enne mis tahes laienemist.

Vahepeal on Bideni administratsioon olnud ka juht, kes surus G7-s seda "hinnalae" kontseptsiooni. Vaatamata reedel välja kuulutatud kokkuleppele ei ole rühmitus siiani avaldanud ühegi plaani üksikasju ja seega pole meil sõnagi selle kohta, kuidas isemeelsed G7 liidrid veenaksid Venemaa kolme suurimat Euroopa-välist naftakaubanduspartnerit Hiinat, Indiat ja Iraani selle ülemaailmse kava raames koostööd tegema. Selline koostöö oleks tõelise edu saavutamiseks hädavajalik, kuid tundub ebatõenäoline, arvestades Hiina ja India liikmelisust koos Venemaaga järjest võimsamaks muutuvas BRICS-i liidus ning Iraani väidetavat soovi sellega ühineda. Võib vaid imestada, kas G7 planeerijad on selle skeemi tõesti loogilise järelduseni läbi mõelnud või puudutab see peamiselt sõnumivahetust ja optikat.

See, mida siin näeme, on vaid üks pikast näidete seeriast, kuidas need lääneriikide valitsuste poolt Venemaale väidetavalt kehtestatud sanktsioonid näivad andvat tagasilöögi, tekitades Euroopa, Kanada ja USA tavarahvale rohkem kahju kui nad on. Vladimir Putini ja Vene armee kohta. Antud juhul on kõik mahhinatsioonid ja kavalad jätnud Saksamaa ja suure osa ülejäänud Euroopast talve lähenedes suurde ohtu.