Rivaalitsevad Lähis-Ida riigid relvastavad nüüd Euroopa sõja mõlemat poolt

13. septembril Ukraina kaitseministeerium säutsus fotosid Iraanis ehitatud drooni Shahed-136 jäänustest tulistati selle väed alla riigi idaosas asuva Harkivi provintsi kohal. Juhtum leidis aset vaid kaks kuud pärast seda, kui Valge Maja avalikustas, et Iraan tarnib Venemaale sadu oma riigis valmistatud sõjaväedroone, ja vaid nädalad pärast seda, kui nende relvastatud droonide esimene tarnimine kinnitati.

See oli rabav meeldetuletus uuest kiiresti arenevast reaalsusest: Lähis-Ida suurriigid varustavad nüüd relvastatud droone kahele Vene-Ukraina sõjas sõdivale poolele. Ajalooliselt on see märkimisväärne pööre. Lõppude lõpuks tarnisid külma sõja pikkade aastate jooksul ühelt poolt USA ja tema lääneliitlased ning teiselt poolt Nõukogude Liit sõdivatele Lähis-Ida riikidele tohutul hulgal relvi. Seda ilmestas tabavalt meeletu, samaaegne USA ja Nõukogude õhutranspordid 1973. aasta oktoobris Araabia-Iisraeli sõja ajal oma piirkondlikele liitlastele, ühelt poolt Iisraelile ja teiselt poolt Egiptusele ja Süüriale.

Nüüd, mil Euroopa peab kannatama oma kõige ohtlikumat ja hävitavamat konflikti pärast Teise maailmasõja lõppu, relvastavad mõlemad pooled aktiivselt konkureerivad Lähis-Ida suurriigid.

Bayraktars Kiievi jaoks

Türgi alustas Ukrainale oma tuntud Bayraktar TB2 droonidega varustamist enne selle sõja puhkemist pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril. Samuti arutati enne 24. veebruari Türgi pinnale kohapeal tootva Türgi droonide tehase rajamist. Venemaa sissetung ei ole suutnud sundida Ankarat ja Kiievit neist plaanidest loobuma. Tagantjärele mõeldes võis see tahtmatult osutuda nende kiirendamiseks.

Ankara ei lõpetanud Kiievile TB2 droonide tarnimist pärast 24. veebruari. Tegelikult näib Ukraina laevastiku suurus sellest ajast alates olevat enam kui kahekordistunud. Enne sõda tarnis Türgi umbes kaks tosinat TB2-d. Alates sõja algusest on Kiievis seda teinud kuuldavasti kätte saanud vähemalt 50 drooni, veel rohkem on teel. Need relvastatud droonid mängisid olulist rolli, aidates Ukrainal tõrjuda Venemaa sissetungi, eriti sõja alguses aastal, kui Moskva võttis sihiks Kiiev.

Türgi droonitehase ehitamine Ukrainasse on endiselt pooleli. 9. septembril võttis Ukraina president Volodymyr Zelensky Kiievis vastu samanimeliste Bayraktari droonide tootja Baykar Defense tegevjuhi Haluk Bayraktari. "Arutasime Ukrainas Baykari tehase ehitamise üksikasju ja Ukraina komponente kasutades uute toodete tootmist," ütles Zelenskyy pärast kohtumist.

Lisaks vastavalt Türgi riiklikule ajakirjandusele, paneb Ukraina tehas kokku uue drooni Bayraktar Ainici (mis on palju suurem, tugevamini relvastatud ja arenenum kui TB2) ja eelseisva mehitamata hävitaja Kizilelma.

Šahed Moskva jaoks

Iraani droonide tarnimine Venemaale on palju värskem ja selle algusjärgus. Juba 2019. aastal, Venemaa, vastavalt Iraani riiklikule ajakirjandusele, väljendas huvi potentsiaalselt omandada mõned Iraanis toodetud droonid. Teheran on välja töötanud mitmesuguseid droone alates luure- ja jälgimistegevusest kuni relvastatud ja enesetapumudeliteni, mida tuntakse ka kui looderdavat laskemoona.

Poleks üllatav, kui Iraanil ja Venemaal on plaanis ka Venemaa pinnal ühiselt toota Iraani droone, eriti kuna Moskva soovib Valge Maja väitel lõpuks hankida sadu neid droone. Selline samm poleks Teherani jaoks enneolematu. Lõppude lõpuks, see avas tehase mais Tadžikistanis oma droonide Ababil-2 ehitamise eest. Lisaks on Iraani droone suhteliselt lihtne valmistada. Teheran on juba õpetanud mõnda oma volitatud relvarühmitust, kuidas neid salaja kokku koguda sellistes riikides nagu Jeemen ja Iraak.

Ukraina konflikt on esimene, kus Iraani droone on kasutatud väljaspool Lähis-Ida (Türgis ehitatud TB2-d on seevastu näinud Süürias, Liibüas ja Mägi-Karabahhis). Kuigi tõenäoliselt ei pööra need üksi sõja voolu Venemaa kasuks, on juba märke, et need võivad kujutada tõsist ohtu Ukraina vägedele. Shahed-136 hävitasid hiljuti ühe Ukraina kaugmaa ameeriklaste tarnitud haubitsa M777 – suurtükiväesüsteemi, mis on kõrvuti Ameerika Ühendriikide M142 suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemiga (HIMARS) mänginud olulist rolli Venemaa võimsa suurtükiväe vastu võitlemisel. Ukraina kolonel ütles New York Timesile et kui Kiievile ei anta piisavaid vastumeetmeid, hävitavad need Iraani tarnitud droonid kogu meie suurtükiväe. President Zelenski sõnul on Ukrainal tulistas alla kaheksa Iraani drooni siiani selles konfliktis.

Järeldus

Kui see sõda venib lähikuudeks ja aastateks, poleks üllatav, kui selle Ida-Euroopa lahinguvälja kohale ilmuvad keerukamad ja surmavamad Türgi ja Iraani droonid. Türgi ja Iraan võivad Ukrainat kasutada võimalusena testida oma uuemaid droone keerulisemas lahingukeskkonnas. Venemaa kasutas küüniliselt Süüriat a "Elaval tulel treenimise võimalus" mitmete relvasüsteemide jaoks polnud see kunagi lahingus kasutanud. Türgi Akinci võib selles sõjas Ukraina teenistuses oma lahingudebüüdi teha. Venemaa ja Iraan, kes on sõja algusest saati oma sõjalis-tehnilist koostööd laiendanud, võivad isegi ühiselt uusi droone välja töötada pärast olemasolevate Iraani mudelite lahinguvõime põhjalikku hindamist selles sõjas.

Keegi ei tea kindlalt, mis Ukrainas edasi saab. Lähis-Idas toodetud relvastuse sissevool Euroopa konflikti on aga tänapäeva ajaloos juba enneolematu. Tõenäoliselt ei lõpeta ei Türgi ega Iraan niipea nende kahe kibeda vastase relvastamist. Kui midagi, siis tõenäoliselt laiendavad nad neid relvastusprogramme kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt, võimaldades Moskval ja Kiievil veelgi jätkata võitlust lähituleviku nimel.