Ajakirjanike kaitsmine kaitseb kõigi sõnavabadust

2022. aasta oktoobris avaldas Euroopa Parlament tellitud uuringu selle kohta ajakirjanike turvalisus ja meediavabadus kogu maailmas mis leidis meediavabaduse järkjärgulist vähenemist kogu maailmas. Õping sõlmitud et „karistamatus püsib lubamatult kõrge, kusjuures enamik tapmisjuhtumeid on lahendamata. Vangistuse arv on tõusuteel, samas kui veebiruumid muutuvad üha vaenulikumaks ja tulvil soopõhist vihakõnet.

Uuring viitas andmed Ajakirjanike kaitsekomitee kogutud andmed näitavad, et suurem osa tapmistest aastatel 2012–2021 toimus 11 riigis, sealhulgas Süürias (137 tapmist), Iraagis (39), Somaalias (35), Mehhikos (33), Afganistanis (31) ja Indias. (27), Pakistan (22), Brasiilia (21), Jeemen (19), Filipiinid (16) ja Bangladesh (11). Õping avastatud et suurem osa hukkunutest oli tingitud ajakirjanike tapmisest nende töö eest kättemaksuks, samas kui mõned hukkusid lahinguväljal või sõjalises kontekstis. "Töö tõttu tapetutest töötas 28.8% poliitilise ajakirjanduse, 23.8% sõjareporterid, 15.8% inimõiguste reporterid ning 10.7% kuritegevuse ja 9.6% korruptsioonijuhtumite uurimisega.

Selliseid tapmisi võetakse silmitsi karistamatusega. Aruandes viidatakse ajakirjanike kaitsmise komitee kogutud andmetele, milles öeldakse, et „224 täieliku karistamatuse juhtumist aastatel 2012–2021 registreeriti 185 (82.6%) 12 riigis (…): Mehhikos (26 juhtumit); Somaalia (25); Süüria (22); India (21); Afganistan (17); Iraak (17); Filipiinid (14); Brasiilia (14); Pakistan (12); Bangladesh (7); Lõuna-Sudaan (5); ja Vene Föderatsiooni (5).

Lisaks sellistele sihipärastele tapmistele karistatakse ajakirjanikke ka vangistusega ja muude meetoditega, et kasutada ja kuritarvitada seadusi ajakirjanike vaigistamiseks. Ainult 2021. aastal registreeris ajakirjanike kaitse komitee 293 vangistuse juhtumit. Sellistel juhtudel kasutatakse enamasti tasusid lisatud: "domineerivad süüdistused riigivastases tegevuses (61.5%), "tasuta" (14.8%), kättemaksuaktsioon (11.7%), valeuudised (7%) ja laimu (3%).

Muud ajakirjanike kuritarvitamised hõlmavad inimrööve ja sunniviisilisi kadumisi. Piirideta Reporterid andmetel peeti 2021. aastal pantvangis vähemalt 65 ajakirjanikku ja meediatöötajat. Enamik pantvange võeti kolmes riigis: Süürias (44); Iraak (11); ja Jeemen (9). Malis rööviti üks ajakirjanik. Islamiriik vastutas 28 inimröövi eest, huthid Jeemenis 8 juhtumi eest ja Süüria džihaadirühmitus 7 juhtumi eest. Piirideta Reporterid andmetel jäi aastatel 46–2003 kadunuks 2021 ajakirjanikku. Ajakirjanike kaitsmise komitee registreeris aastatel 69–2002 2021 ajakirjaniku kadumist, kusjuures edetabeli esikohal oli Mehhiko 15 juhtumiga (järgnesid Süüria (10), Iraak (9) ja Venemaa. 7)).

Selline ajakirjanike sihikule seadmine nõuab kõikehõlmavaid vastuseid.

2. novembril tähistab ÜRO International Day End kuritegude karistamatuse vastu Ajakirjanikud, päev, mille ÜRO Peaassamblee kehtestas selleks, et kutsuda riike üles „tõkestama ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud vägivalda, tagama vastutuse erapooletu, kiire ja tõhusa uurimise kaudu nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate väidetavate ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud vägivalla kohta ning tuua selliste kuritegude toimepanijad kohtu ette ja tagada ohvritele juurdepääs asjakohastele õiguskaitsevahenditele. Selles kutsutakse liikmesriike üles edendama turvalist keskkonda, kaasates ajakirjanikke nende töösse seadusandlike meetmete, teadlikkuse tõstmise, piisavate uurimiste, ajakirjanike vastu toimepandud rünnakute jälgimise ja nendest teatamise ning rünnakute avaliku hukkamõistmise kaudu.

2022. aastal tähistatakse ühtlasi 10. aastapäeva ÜRO tegevuskava ajakirjanike ohutuse ja karistamatuse küsimuses, mis on esimene kooskõlastatud jõupingutus ÜROs ajakirjanike vastu suunatud rünnakute ja kuritegude karistamatuse vastu võitlemiseks.

Vaatamata mõningatele selles suunas tehtud sammudele on aga selge, et lubadused ajakirjanikele paremat kaitset pakkuda on endiselt täitmata. Paraku, nagu paljudel juhtudel on selliste ajakirjanike vastu suunatud rünnakute toimepanijad riigiosalised, on vähe lootust, kui üldse, et olukorraga kunagi tegeletakse. Ajakirjanike kaitsmine on aga meie kui ajakirjanike kaitsmine kõigi sõnavabaduse kaitsmine.