Presidendi partei pooldab keskpika koefitsienti [infograafik]

Uue küsitluse järgi autor Gallup, ameeriklased ootavad pikisilmi 2022. aasta vahevalimisi. Seda entusiasmi ei pruugi jagada need, kelle esinemise eest novembris hääletatakse – tavaliselt võimul olev erakond.

Demokraatide jaoks, kes kontrollivad esindajatekoda, senatit ja presidentuuri, kujuneb vaheperiood eeldatavasti ülesmäge. Kui vabariiklaste konservatiivne tagasivõtmine – täies hoos abordiõiguste, relvaseaduste ja keskkonnaregulatsioonide vallas – võib anda vasakpoolsetele valijatele energiat, on demokraadid ajaloolise pretsedendi vastu. Presidendi parteil läheb valijatega kahe aasta pärast harva hästi.

Nagu nähtub Ameerika eesistumise projekti andmetest, Bill Clinton oma teisel ametiajal ja George W. Bush oma esimesel ametiajal on ainsad kaks moodsa ajastu presidenti, kes suudavad oma partei esindust mõlemas kojas laiendada või vähemalt mitte kaotada oma positsiooni.

Veel neli, John F. Kennedy, Richard Nixon, Ronald Reagan ja Donald Trump, suutsid oma mõjuvõimu senatis veidi laiendada, kaotades siiski – kohati suuresti – parlamendis. Vaid ühel neist juhtudest pöörati koda ametisoleva presidendi kasuks: 2002. aasta vaheajal muutis George W. Bush senati punaseks ja hoidis kinni parlamendist, mis oli juba olnud vabariiklaste kontrolli all.

Bushi edu saavutas vaid aasta pärast 9. septembrit ja seda pole korratud. Vastupidiselt vähestele positiivsetele presidentide vahetulemustele on pikk kaotuste nimekiri.

Pikk nimekiri lüüasaamistest

Ronald Reagan kaotas senatiainus koda, mida ta oma presidentuuri ajal kontrollis— oma teistel vahevalimistel 1986. aastal. Samamoodi kaotas Barack Obama parlamendist igaveseks vaid kaks aastat oma kaheksa-aastase ametiaja jooksul, enne kui sai oma teisel vaheajal järjekordse kõlava kaotuse, kui ka senat pöördus vabariiklaste kasuks. Bill Clinton kaotas oma esimese ametiaja keskpaigaks 1994. aastal isegi kontrolli mõlema koja üle ega saanud neid järgneva kuue aasta jooksul enam tagasi. Pärast George W. Bushi edukat ümberpaigutamist oma esimesel vaheajal järgnes ebaõnnestumine, kui ta kaotas 2006. aastal mõlemad kambrid Iraagi sõja ja orkaani Katrina tõttu.

Kuivõrd selged on andmed ametisolevate presidentide vahekaotuste kohta, sama ebaselged on selle põhjused. Keegi ei tea tegelikult, miks on keskajad ametisolijatele nii rasked, olenemata poliitilisest kliimast, kuid sõltuvalt sellest, kuidas presidendil läheb, teda võib tabada kas apaatia või pettumus tema enda toetajate seas. Peale 9. septembri ei ole riiklikud kriisid osutunud heaks ennustajaks ka keskpika perioodi jaoks, mis jätab veel kaks võimalikku süüdlast: presidendi heakskiit ja majanduse olukord.

Kumbki neist ei pruugi novembris Joe Bideni jaoks eriti soodne välja näha. Teine Gallupi küsitlus näitab, et ameeriklased ei ole eelseisvatest valimistest mitte ainult entusiastlikud, vaid on sellele ka "üsna palju" mõelnud. 48% ütles nii tänavu juunis, võrreldes vaid 31%-ga 2014. aasta suvel. Kas nende huvi praeguste poliitiliste küsimuste vastu töötab Bideni kasuks, jääb näha.

-

Chared by Statista