OXFORD, Inglismaa (projekti sündikaat) – kuna Euroopa ja kogu maailma meedias domineerivad jätkuvalt Venemaa agressiooni ja sõjakuritegude pildid Ukrainas, on Saksamaa lubanud vähendada 2023. aastaks Venemaa gaasi importi kahe kolmandiku võrra. , Robert Habeck, Saksamaa asekantsler ning majandus- ja kliimameetmete minister, räägib nüüd riigist vähendamine Venemaa naftaimport poole võrra juba tänavu juunis.
Kuid impordi vähendamine Venemaa maagaas võtab kauem aega. Euroopa Liit lõi hiljuti a uus agentuur osta gaasi kõigi 27 liikmesriigi nimel. Selle esimene ühisost, mis on sel aastal ligikaudu 15 miljardit kuupmeetrit (bcm), tuleb USA-st veeldatud maagaasina. Kuid see on alles algus.
Euroopa ei saa Venemaa gaasist kiiresti eemalduda, eriti tööstussektoris. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõda Ukraina vastu ajendab intensiivsemaid jõupingutusi tuuleparkide ja päikeseenergiarajatiste arendamiseks kogu ELis. Kuid taastuvenergia nõuab konkreetseid infrastruktuuri parandusi, mille rahastamine ja kasutuselevõtt võtab aega. Kuni akutehnoloogia ei võimalda energiat suurtes kogustes salvestada, vajab Euroopa tuule- ja päikeseta päevadel varuenergiaga varustamiseks gaasijaamu.
Varud juba venitatud
Isegi USA-st saadava 15 miljardi kuupmeetri veeldatud maagaasi puhul vajab Euroopa endiselt veel 140 miljardit kuupmeetrit asendada täielikult oma gaasiimport Venemaalt. Need tarned peavad tulema maailmaturult, mis oli juba enne Venemaa Ukrainasse tungimist õhukeseks venitatud. Ja Euroopa nõudlus mitte-Vene maagaasi järele suurendab survet impordist sõltuvate riikide – eriti Hiina, maailma – hindadele. suurim gaasiimportija.
Kuigi on olemas gaasipuudust pole maapinnal võib nende ressursside arendamine ja turule toomine võtta aega kolm kuni viis aastat – või rohkemgi, kui on vaja paigaldada keerukaid veeldatud maagaasi rajatisi. Putini sõda soodustab uute gaasimaardlate väljaarendamist, eriti Lähis-Idas ja Vahemere idaosas.
Kuid praegu on märkimisväärsete lisatarnete jaoks ainult üks kergesti kättesaadav allikas: USA
Teiste jaoks tähendab gaasi ekspordi edendamine aga süsivesinikel põhineva majanduse soovimatut elavdamist. USA-st veeldatud maagaasina eksporditav gaas tekitab kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid, mis suurendab kogu maailma heitkoguseid, mis on juba naasnud pandeemiaeelsele tasemele ja ikka tõuseb.
Lepitada erinevaid vaateid
Pole aga kaugeltki selge, et USA soovib olla maailma viimane maagaasi tarnija – globaalse gaasituru Saudi Araabia. USA nafta- ja gaasitööstuse ning mõnede poliitikute jaoks on gaasieksport ratsionaalne vastus globaalsetele vajadustele ning teretulnud uus tulu- ja tööallikas pärast mitut kasinat aastat. Nad arvavad, et uus põlevkivibuum kutsub, sest suur osa Ameerika potentsiaalsest gaasiekspordist tuleb põlevkiviõli arengu kõrvalsaadusena.
Siis on neid, kes rõhutavad ohtu, et suurenenud eksport võtab gaasitarned
NG00,
+ 4.63%,
ja ilmselt õlist
CL00,
+ 2.20%
samuti USA-st välja just siis, kui tarbijahinnad sest kõik energialiigid kasvavad kiiresti. Ameerika on hakanud nautima põlevkivi pakutavat isevarustatust nafta ja gaasiga ning pole kindel, kas maailma suurimaks gaasieksportööriks saamine pakub suurt külgetõmbejõudu.
President Joe Bidenil on raske neid erinevaid seisukohti ühitada. Tema administratsiooni peamised seadusandlikud algatused kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks ja puhta energia edendamiseks on tehtud Kongressis seiskunud või vähendatud ulatust ja tõenäolist mõju. Keskkonnalobby, mis on oluline osa Demokraatliku Partei hääletusbaasi, väljendab juba pettumust edusammude puudumise üle, kuna kardetakse, et demokraadid võivad novembris toimuvatel vahevalimistel kaotada kontrolli Kongressi üle.
Teisalt suur ja kasvav maagaasipuudus Euroopas, kus juba räägitakse normide koostamine, võib õõnestada avalikkuse toetust Venemaa-vastastele sanktsioonidele. Saksamaa ja teiste kiusatus sundida Ukraina valitsust leppima Venemaaga ebarahuldava rahulepinguga ainult kasvab, kui gaasipuuduse mõju Euroopa majandusele suureneb.
Putini sõda Ukraina vastu on mõlemal pool Atlandi ookeani seadnud energiajulgeoleku taas poliitilise päevakorra esikohale. Valikud, mis praegu USA ja Euroopa juhtide ees seisavad, võivad olla ebamugavad, kuid need on ka kiireloomulised ja vältimatud.
Nick Butler, Londoni King's College'i külalisprofessor, on Kingsi poliitikainstituudi asutaja ja Promus Associates'i juhataja.
Arvamus: miks USA ei soovi saada maagaasi Saudi Araabiaks
OXFORD, Inglismaa (projekti sündikaat) – kuna Euroopa ja kogu maailma meedias domineerivad jätkuvalt Venemaa agressiooni ja sõjakuritegude pildid Ukrainas, on Saksamaa lubanud vähendada 2023. aastaks Venemaa gaasi importi kahe kolmandiku võrra. , Robert Habeck, Saksamaa asekantsler ning majandus- ja kliimameetmete minister, räägib nüüd riigist vähendamine Venemaa naftaimport poole võrra juba tänavu juunis.
Kuid impordi vähendamine Venemaa maagaas võtab kauem aega. Euroopa Liit lõi hiljuti a uus agentuur osta gaasi kõigi 27 liikmesriigi nimel. Selle esimene ühisost, mis on sel aastal ligikaudu 15 miljardit kuupmeetrit (bcm), tuleb USA-st veeldatud maagaasina. Kuid see on alles algus.
Euroopa ei saa Venemaa gaasist kiiresti eemalduda, eriti tööstussektoris. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõda Ukraina vastu ajendab intensiivsemaid jõupingutusi tuuleparkide ja päikeseenergiarajatiste arendamiseks kogu ELis. Kuid taastuvenergia nõuab konkreetseid infrastruktuuri parandusi, mille rahastamine ja kasutuselevõtt võtab aega. Kuni akutehnoloogia ei võimalda energiat suurtes kogustes salvestada, vajab Euroopa tuule- ja päikeseta päevadel varuenergiaga varustamiseks gaasijaamu.
Varud juba venitatud
Isegi USA-st saadava 15 miljardi kuupmeetri veeldatud maagaasi puhul vajab Euroopa endiselt veel 140 miljardit kuupmeetrit asendada täielikult oma gaasiimport Venemaalt. Need tarned peavad tulema maailmaturult, mis oli juba enne Venemaa Ukrainasse tungimist õhukeseks venitatud. Ja Euroopa nõudlus mitte-Vene maagaasi järele suurendab survet impordist sõltuvate riikide – eriti Hiina, maailma – hindadele. suurim gaasiimportija.
Kuigi on olemas gaasipuudust pole maapinnal võib nende ressursside arendamine ja turule toomine võtta aega kolm kuni viis aastat – või rohkemgi, kui on vaja paigaldada keerukaid veeldatud maagaasi rajatisi. Putini sõda soodustab uute gaasimaardlate väljaarendamist, eriti Lähis-Idas ja Vahemere idaosas.
Kuid praegu on märkimisväärsete lisatarnete jaoks ainult üks kergesti kättesaadav allikas: USA
Teiste jaoks tähendab gaasi ekspordi edendamine aga süsivesinikel põhineva majanduse soovimatut elavdamist. USA-st veeldatud maagaasina eksporditav gaas tekitab kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid, mis suurendab kogu maailma heitkoguseid, mis on juba naasnud pandeemiaeelsele tasemele ja ikka tõuseb.
Lepitada erinevaid vaateid
Pole aga kaugeltki selge, et USA soovib olla maailma viimane maagaasi tarnija – globaalse gaasituru Saudi Araabia. USA nafta- ja gaasitööstuse ning mõnede poliitikute jaoks on gaasieksport ratsionaalne vastus globaalsetele vajadustele ning teretulnud uus tulu- ja tööallikas pärast mitut kasinat aastat. Nad arvavad, et uus põlevkivibuum kutsub, sest suur osa Ameerika potentsiaalsest gaasiekspordist tuleb põlevkiviõli arengu kõrvalsaadusena.
Siis on neid, kes rõhutavad ohtu, et suurenenud eksport võtab gaasitarned
+ 4.63% ,
+ 2.20%
NG00,
ja ilmselt õlist
CL00,
samuti USA-st välja just siis, kui tarbijahinnad sest kõik energialiigid kasvavad kiiresti. Ameerika on hakanud nautima põlevkivi pakutavat isevarustatust nafta ja gaasiga ning pole kindel, kas maailma suurimaks gaasieksportööriks saamine pakub suurt külgetõmbejõudu.
President Joe Bidenil on raske neid erinevaid seisukohti ühitada. Tema administratsiooni peamised seadusandlikud algatused kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks ja puhta energia edendamiseks on tehtud Kongressis seiskunud või vähendatud ulatust ja tõenäolist mõju. Keskkonnalobby, mis on oluline osa Demokraatliku Partei hääletusbaasi, väljendab juba pettumust edusammude puudumise üle, kuna kardetakse, et demokraadid võivad novembris toimuvatel vahevalimistel kaotada kontrolli Kongressi üle.
Teisalt suur ja kasvav maagaasipuudus Euroopas, kus juba räägitakse normide koostamine, võib õõnestada avalikkuse toetust Venemaa-vastastele sanktsioonidele. Saksamaa ja teiste kiusatus sundida Ukraina valitsust leppima Venemaaga ebarahuldava rahulepinguga ainult kasvab, kui gaasipuuduse mõju Euroopa majandusele suureneb.
Putini sõda Ukraina vastu on mõlemal pool Atlandi ookeani seadnud energiajulgeoleku taas poliitilise päevakorra esikohale. Valikud, mis praegu USA ja Euroopa juhtide ees seisavad, võivad olla ebamugavad, kuid need on ka kiireloomulised ja vältimatud.
Nick Butler, Londoni King's College'i külalisprofessor, on Kingsi poliitikainstituudi asutaja ja Promus Associates'i juhataja.
Allikas: https://www.marketwatch.com/story/why-the-united-states-is-reluctant-to-become-the-saudi-arabia-of-natural-gas-11650041720?siteid=yhoof2&yptr=yahoo