Pole üllatav, et OPEC-Plus pooldab Venemaad Bideni üle naftaturul

OPEC-plussi uudistealane otsus kärpida novembris tootmist 2 miljoni barreli võrra päevas on laks president Joe Bidenile ja teistele lääneriikide liidritele.

Kuigi tegelik langus on umbes 1.2 miljonit barrelit päevas, kuna Saudi Araabia juhitud kartell ei suuda saavutada tootmiseesmärke, on vähendamine endiselt raske hoop president Joe Bideni jõupingutustele energiahindade ohjeldamisel.

Isegi kui seda tehakse 60% tasemel, suruvad OPEC pluss kärped varude vähenemise tõusule. See seab võrdlusaluse Brenti toornafta tasemele, et jõuda enne aasta lõppu 100 dollarini barrelist. Naftaturgude rünnak saabub siis, kui maailmamajandus on juba taandumas majanduslanguse haripunktis ja põhjapoolkeral suundutakse külmadele talvekuudele.

OPEC-plussi juhid väidavad, et nende otsus on vastus "ebakindlale" ülemaailmsele majandusväljavaatele ja vajadusele naftaturul pikaajaliste juhiste järele ning et see vajab rohkem vaba tootmisvõimsust, et tulla toime ebastabiilse turuga.

Kuid poliitika on selgelt mängus. Saudi Araabia juhitud kartell ja selle liitlased, peamiselt Venemaa, pooldavad Moskvat lääne ees, kes tegi kõva lobitööd 26 tootjariigi rühma edasiste kärbete vastu. President Biden oli "lühinägelikust otsusest" pettunud ja Valge Maja sõnul on selge, et OPEC-plus on Venemaaga kooskõlas.

Suurjõuvõistlus on elus ja terve.

OPEC-plus valib majanduslanguse ohu tõttu oodatust nõrgema nõudluse taustal strateegia "müü vähema eest rohkem". Just sellist tulemust Moskva soovibki, pidades silmas lääneriikide karmistavaid sanktsioone, Euroopa Liidu impordikeeldu, mis jõustub 5. detsembril.^th, ja G7 riikide kehtestatud hinnapiir Venemaa ekspordile.

Isegi kui Venemaa saab hinnalae tõttu oma toornafta eest vähem raha – ja pidage meeles, et ta müüb juba praegu naftat Hiinale ja Indiale märkimisväärse allahindlusega – teenib ta Ukraina-vastase sõja rahastamiseks siiski tervet tulu.

See on suur võit Venemaale ja suur löök G7-le – Ameerika Ühendriikidele, Kanadale, Jaapanile, Prantsusmaale, Itaaliale, Ühendkuningriigile ja Saksamaale.

Miks saudid seda tegid? Pole saladus, et Saudi Araabia ja teised OPEC-i liikmesriigid hakkasid väsitama lääne sekkumisest ülemaailmsele naftaturule, mida nad peavad ainuisikuliselt kontrollima. Samuti on nad pettumust valmistanud USA ja Euroopa jätkuvad katsed jätta tähelepanuta nafta roll energia üleminekul nende jõupingutustes kliimamuutustega võitlemisel.

Vastuseks OPEC-pluss-kärbetele esitavad Kongressi demokraadid seaduseelnõusid meie sõjalise abi vähendamiseks saudidele, kuid see on suunatud valele sihtmärgile – Saudi Araabiale antava sõjalise abi kärpimisest ei ole kasu. Peame tegelema oma ebaõnnestunud energiapoliitikaga ja võtma gaasihindade vähendamiseks Ameerika esimese lähenemisviisi.

Bideni administratsioon vabastas sel aastal USA strateegilistest reservidest rekordkogused naftat, et võidelda naftahinna tõusuga, mis on viinud strateegilise naftareservi (SPR) varud 40 aasta madalaima tasemeni. See on ainult veelgi nõrgendanud USA energiajulgeolekut ja jätnud meie riigi halvaks varustuseks, et tulla toime süveneva tarneprobleemiga.

Poliitikakujundajad peaksid tegema kõik endast oleneva, et siin Ameerikas rohkem energiat toota, mitte küsima välisriikidelt rohkem naftat. On aeg hindade alandamisega tõsiselt tegeleda ja lõpetada teesklemine, et energiajulgeolek pole oluline. On naeruväärne, et iga poliitik süüdistaks saude, kui meie enda poliitika on viinud meid rohkem sõltuvasse riiki. Saudi Araabia pole kaabakas; meie halb poliitika on.

Selle asemel on Biden piiranud puurimist föderaalmaadel, pööranud tagasi jõupingutusi lubade andmise protsessi sujuvamaks muutmiseks ja üldiselt demoniseerinud USA naftatootjaid, ehkki vähese COXNUMX-heitega majandusele üleminekuni on jäänud aastakümneid. Ta on teinud nulli ka võrrandi nõudluse poole käsitlemiseks. Bideni administratsiooni energiapoliitika on oma parimal tasemel gaasivalgustus.

Bideni administratsiooni kriitika saudidele tootmise kärpimise pärast on vabanduseks administratsiooni piirangutele kodumaisele nafta- ja gaasitootmisele.

On naeruväärne, et ükski poliitik süüdistaks saude, kui meie enda poliitika on muutnud meid rohkem sõltuvaks välismaistest – ja sageli vaenulikest – energiatarnijatest. Saudi Araabia pole kaabakas; meie halb poliitika on.

Bideni ja Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salmani vahel käib ilmselgelt halb veri Jamal Khashoggi mõrva ja Valge Maja katsete tõttu taaselustada tuumalepe Saudi Araabia põlise vaenlase Iraaniga. Saudid peavad Venemaad praegu USA-st tähtsamaks liitlaseks. OPEC-pluss soovib hoida Venemaad karvas ja Moskva õnnelikuna. Kartell võiks vähem hoolida oma suhetest läänega.

Ameerika peaks meie tootmist suurendama, et aidata hindu langetada, mitte lootma saudidele.