Maagaas, tuumaenergia Go Green ELis

Paljusid üllatanud sammuna andis Euroopa Parlament kolmapäeval lõpliku heakskiidu uuele poliitikale, mis võimaldab mõnel tuuma- ja maagaasienergiaprojektil kvalifitseeruda "rohelisteks" madala intressimääraga laenude ja isegi mõne riigitoetuse saamiseks. Uus seadus hõlmab maagaasi- ja tuumaprojektide kvalifitseerumist ELi keskkonnasäästlike majandustegevuste nimekirja, need projektid, mis aitavad lahendada Euroopa praegust suurt energiakriisi ja aitavad täita ELi kliima- ja energiaeesmärke aastaks 2030.

Parlamendiliikmed hääletasid lõpliku poliitika poolt häältega 328:278 ja 33 erapooletut. The New York Timesile
NYT
teatas, et lõpptulemusena kostitati nii parlamendisaalis kui ka väljaspool seda.

Uus seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023, selleks ajaks on Euroopa mandril saabuva talve keskel. Mitmed EL-i riigid, sealhulgas Saksamaa, on teinud jõupingutusi uute maagaasi tarneallikate hankimiseks, kuna Venemaalt imporditavad kogused on kahanenud, mistõttu on ladustamismahud jõudnud ohtlikult madalale tasemele.

Venemaa torujuhe Nordstream 1, mille vooluhulka on viimastel nädalatel juba vähenenud vaid 40%-ni, peaks perioodilise hoolduse tõttu 11.-21. juulini täielikult vähenema. Goldman Sachsi analüütikud ütles ta märkuses Teisipäeval ei eelda nad, et pärast hooldustööde lõpetamist torujuhtme täielikku läbilaskevõimet taastatakse.

"Kuigi algselt eeldasime NS1 voogude täielikku taastamist pärast selle eelseisvat hooldussündmust, ei pea me seda enam kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks," ütlesid analüütikud investoritele, tõstes sellega seoses suurenenud tarneriskide tõttu nende ootusi Euroopa gaasihindade suhtes. Kui Goldmani ootused täituvad, muutuks Euroopa talvine energiaettevalmistus ilmselgelt veelgi keerulisemaks.

Üritus tagada rohkem gaasitarneid mitte-Venemaa allikatest on tõstnud ka Saksamaal ja ELis teadlikkust veeldatud maagaasi (LNG) impordi- ja taasgaasistamisrajatiste puudusest kontinendil. Kuigi paljude maagaasiprojektide "roheliseks" klassifitseerimise uus poliitika sisaldab rangeid keskkonnamõõdikuid, mida tuleb täita, vabastab see eeldatavasti täiendavaid kapitaliressursse selliste suurte, mitme miljardi dollari suuruste projektide rahastamiseks. Mõnevõrra iroonilisel kombel väljendas Saksamaa valitsus vastuseisu sellele poliitikale, kuna see on vastuolus tema enda püüdlustega oma vähesed allesjäänud tuumaelektrijaamad pensionile saata.

Paljud uue poliitika kriitikud võrdsustavad selle "rohepesu" vormiga, pilkates idee üle, et maagaasi, fossiilkütuste või heitmevaba tuumaenergiaga toodetud energiaprojektid võivad olla tõeliselt "rohelised". Genfis asuva pressiesindaja Biosfääri instituut väitis, et Prantsusmaa, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia valitsuste poliitikat toetav ühiskiri sisaldas "mitmeid kontrollimata avaldusi, mille eesmärk oli kallutada komisjoni tuumaenergia kasuks ja mõjutada ELi energiapoliitikat järgmisteks aastakümneteks .”

Uus poliitika läheb vastuollu ESG investoriliikumise eesmärkidega, mis on viimase 15 aasta jooksul töötanud selle nimel, et tuuma- ja fossiilkütuste projektidele kapitali ei eraldata, aidates luua alavarustatud toornafta turgu, mis on üks peamisi elemente. laienev ülemaailmne energiakriis. Selle liikumise väljavaade näitas juba märke, et selliste ettevõtete nagu BlackRock olulisus vähenebBLK
on asunud suurendama oma osalust taas kasumlikus nafta- ja gaasitööstuses, mis on 2022. aastal koguturust oluliselt paremad.

See on vastuolus ka Bideni administratsiooni Green New Deal poliitikaga, mille küsitlused näitavad, et valijad hakkavad üha enam süüdistama kasvavas energiapuuduses ja -kuludes. Seda arvestades on huvitav näha, kas EL-i sammul on järgnevatel kuudel ja aastatel USA-s mingeid järelmõjusid, eriti kui vabariiklased saavad selle novembri valimistel enamuse ühes või mõlemas kongressikojas.

Ilmselgelt oli Venemaa sõda Ukrainas suureks motivaatoriks uue poliitika lõplikul heakskiitmisel, kuid oluline on märkida, et ettepanek idanes aasta tagasi, palju enne seda, kui Vladimir Putin hakkas vägesid ja riistvara Venemaa ja Ukraina piiri äärde koondama. Selleks ajaks sai üha ilmsemaks, et maagaasi, tuuma- ja muude fossiilkütuste energia asendamine tuule- ja päikeseenergiaga ei olnud realistlik.

Lõpptulemus: selle uue poliitika lõplik vastuvõtmine Euroopa Parlamendis näib peegeldavat üldist naasmist realistlikuma tulevikuväljavaate juurde, tõdemust, et see energiaüleminek saab olema palju keerulisem ja keerulisem, kui liikmesriigid algselt arvasid.