"Armuelu" režissöör Koji Fukada räägib Jaapani filmitööstusest ja perekonnast

Õrnalt käsitletud portree perekonnast, armastusest ja üksindusest, Love Life debüteeris Veneetsia filmifestivali põhivõistlusel 5. septembril. Võib-olla kõige tuntum Harmoonium (2016) Cannes'i filmifestivali programmis Un Certain Regard žürii auhinna võitnud režissöör Kōji Fukada on teinud 12 mängufilmi ja Love Life on tema esimene Veneetsia põhivõistlusel. Filmis mängivad Fumino Kimura, Kento Nagayama ja Atom Sunada.

Inspireerituna 1991. aasta Akiko Yano laulust, mida ta kahekümnendates eluaastates kuulas, soovis Fukada tõlkida mõned laulu teemad filmiks. "Ma tahtsin seda laulu tutvustada," ütleb Fukada. "See on olnud kaua aega, kuid ma ootasin õiget hetke."

Love Life räägib Taekost, tema abikaasast Jirost ja väikesest pojast Keitast. Kuid traagiline õnnetus toob ootamatult Keita ellu tagasi kaua kadunud isa Park Shinji. Shinji on kurt Korea kodanik, kes elab Jaapanis ja suhtleb Taekoga jaapani viipekeeles. Film satub Jaapani filmitegijate muude hiljutiste teoste seltskonda - nagu Hirokazu Kore-eda Maakler ja Shoplifters, samuti Kei Ishikawa oma Mees (ka Veneetsias) — mis on püüdnud õõnestada traditsioonilisi arusaamu perekonnast. "See on tagasiside selle kohta, mis perekond on, mis tänapäeval ei ole traditsiooniline perekond, millele te mõtlete," ütleb Fukada. "Perekond on natuke keerulisem."

Atom Sunada mängib Taeko eksabikaasa Park Shinji rolli. "Kui ma alguses sellest loost kuulsin, olin hämmingus, sest tavaliselt teen komöödiaid," jagab Sunada oma mõtteid, kui talle esimest korda filmis rolli pakuti. Love Life. Kui ta alguses kõhkles korea tegelase kujutamises, siis arutelud Fukadaga kujundasid tegelasest pooleldi korealase ja pooleldi jaapanlase. "Mul oleks lihtsam tõlgendada [kahe rassi] rahvust," jagab Park. "Koreas on viipekeel teistsugune ja raske, kuid mul on korealastest sõbrad ja me räägime viipekeeles. Olen ka Koreas käinud ja seal konverentsil vestelnud, nii et sain seda rolli täita.

Mõnes viipekeelses vestluses Taeko ja Shinji vahel Love Life ei paku vaatajatele tõlget ega subtiitreid. See asetab kuulaja Jiro olukorda. "Kui nad räägivad viipekeeles, ei saa Jiro aru, millest tulebki tema armukadedus," täpsustab Fukada. "Inimesed, kes on enamuses, muutuvad vähemuseks. Tahtsin seda pöördumist väljendada.

Fukada on selle üle uhke Love Life jõudis Veneetsia filmifestivali põhivõistlusele. "On väga oluline, et saaksite festivalile tulla ja filmi korralikult esitleda," ütleb Fukada. "Aasia filme ei tutvustata lääneriikides sageli, nii et minu jaoks on väga oluline, et film valiti ja esitleti siin."

"Olen punast vaipa televiisorist näinud, kuid ma poleks kunagi arvanud, et suudan sellel kõndida," räägib Sunada. "Nüüd olin esimest korda punasel vaibal. See oli väga muljetavaldav ja ma olen väga rahul. ”