Rahvusvahelises jalgpallis pole kodakondsus alati lihtne. Küsige lihtsalt Wilfried Zahalt.

Esimest korda 20 aasta jooksul sünnimaale naastes ei oodanud Wilfried Zaha nii sooja vastuvõttu.

Oli oktoober 2017 ja Crystal Palace'i mängija oli lennanud Abidjani, Elevandiluurannikul (Côte d'Ivoire), Lääne-Aafrikas. Lennujaamahoonesse sisenedes tabasid teda fännid, kes ootasid teda tervitada.

"Esimesel korral, kui ma tagasi läksin, tundsin ma tõelist armastust ja ma polnud praktiliselt midagi teinud," räägib Zaha mulle eksklusiivses intervjuus.

«Lennujaamas ootasid mind tuhanded inimesed. See oli naeruväärne! Otsustasin just tagasi tulla ja mängida Elevandiluuranniku eest. Ma ei teadnud, kui õnnelikud nad olid, et otsustasin oma kodumaa eest mängida.

Zaha on üks suhteliselt väikesest arvust professionaalsetest jalgpalluritest, kes on esindanud kahte riiki rahvusvahelisel tasandil. Esimene riik, mida ta esindas, Inglismaa, mängib 20. novembril algaval MM-finaalturniiril. Elevandiluurannik seda ei tee.

Zaha oli nelja-aastane, kui tema pere kolis Elevandiluurannikult Lõuna-Londonisse ja ta esindas Inglismaad noorte tasemel. Ta esines lühidalt kahes sõpruskohtumises Inglismaa koondise eest, millest teine ​​toimus 2013. aasta augustis. Kuna Zaha oli tulevaste koondiste osas kahe silma vahele jäänud, otsustas ta 2016. aasta novembris esindada Elevandiluurannikut.

"Mul oli sel ajal Inglismaaga tõusud ja mõõnad ning ilmselt tuli Elevandiluurannik ja rääkis minu ja ruumiga, kus ma viibisin. Ma lihtsalt mõtlesin: "Ma arvan, et kõige parem on mängida Elevandiluuranniku eest," ütleb ta.

"Enne seda, kui mu mõtteviis Inglismaa eest mängisin, kasvasin siin üles. Kuid isegi nende aastate jooksul toetasid Elevandiluuranniku inimesed mind kõiges. Nad näitasid mulle ikka armastust. Nii et kui see juhtus ja ruum, kus ma olin, mõtlesin lihtsalt: "See on aeg."

"Mulle tundub, et see on sillutanud teed mõnele teisele mängijale... nüüd on nii palju neid, kes otsustavad oma kodumaa eest mängida, nii et seda on tore näha."

FIFA reeglid lubavad 21-aastastel ja vanematel rahvusvahelistel mängijatel vahetada riiki, mida nad esindavad, eeldusel, et nende esinemised esimesena osalesid mittevõistlustel.

On mitmeid põhjuseid, miks rahvusvahelise taustaga mängija otsustab esindada ühte riiki teistest, milleks nad on sobilikud. Nad võivad valida rahvuse, kus nad üles kasvasid, mida nad kõige paremini tunnevad. Nad võiksid soovida esindada kohta, kus nad sündisid, või oma ema või isa kodumaad. See võib tuleneda nende suhetest treeneri või teiste mängijatega.

Zaha, kes on varem olnud internetis rassistlikult kuritarvitatud, mäletab "viha", mida ta sai pärast seda, kui tema otsus mängida Elevandiluurannikul avalikustati.

"Inimesed, kes jalgpalli vaatavad, lihtsalt ei kipu meid, jalgpallureid, inimestena nägema," ütleb ta.

"Ikka on veidraid sõnumeid, mis ütlevad, et kui oleksin endiselt Inglismaaga, mängiksin praegu kogu aeg. Aga siis on teised tuhanded, kes ütlevad, et põhjus, miks ma Inglismaa eest ei mängi, on see, et ma ei mängi endast välja või ma pole piisavalt hea.

"See on sama vana kraam. See on sama vana vihkamine."

Kas mõnel üksikust rahvusest inimesel oli ehk raske mõista, et mängija tunneb sidet kahe riigiga korraga? Et keegi võib tunda korraga nii elevandiluurannikut kui ka inglise keelt?

"Ma lihtsalt mõistsin, et kõik ei suuda neid asju mõista, " ütleb Zaha.

"Seal on nii palju mängijaid, kes mängivad ühe riigi eest, kuid näete, kuidas nad on palju investeerinud sinna, kus nad sündisid. Ma näen seda kogu aeg. Selles pole midagi halba, inimesed teevad oma valikud.

"Inimestel on erinevad põhjused, miks nad teatud rahvusmeeskondades mängivad. Kodumaa eest (väljaspool Euroopat) mängides pole nii palju võimalusi kui Euroopa riigi eest mängides.

„Aafrika riikidega paraneme aeglaselt. Me ei ole Inglismaa staadiumis, kus kõik on tipptasemel – esimese klassi lennud, esmaklassilised hotellid, kõik need asjad. Olen avalikult öelnud, et on asju, mida ma tahan muuta Aafrika mentaliteediga, kus kui soovite olla parim, peate pakkuma oma jalgpalluritele parimat, mida teised riigid teevad.

"Inimestel on erinevad põhjused, miks nad mängivad, kuid minu valik oli lihtsalt sellele vastu seista ja minna oma riigi eest mängima."

2017. aasta reis Elevandiluurannikule avaldas suurt mõju. Asutas Zaha, kes on pärast esimese profilepingu sõlmimist andnud 10% oma palgast heategevuseks sihtasutus mis rahastab Elevandiluurannikul tema õe juhitavat lastekodu. Zaha fond toetab ka leskesid ja muid riigi noorte kogukonna- ja arendusprojekte ning Zaha sõnul on tal plaanis veel teha.

Ühendkuningriigis toetab ta heategevuslikke eesmärke, sealhulgas Lõuna-Londoni jalgpalliakadeemiat. Covid-19 pandeemia ajal pakkus ta Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse töötajatele tasuta majutust.

Tema viimane projekt on neljanda divisjoni poolprofi jalgpalliklubi Elevandiluurannikul, mille Zaha ostis koos oma venna Cariniga. Pealinnas Yamoussoukros asuva Espoir Club D'Abengourou plaan on pakkuda võimalusi noortele mängijatele.

"Oma riiki naasmine avas mu silmad paljudele asjadele, mille eest tänulik olla," ütleb Zaha, kes teeb koostööd agentuuriga The MailRoom, et aidata oma heategevusprojekte edendada.

"Tahtsin lihtsalt oma riiki tagasi investeerida. Mõtlesin erinevatele abistamisvõimalustele ja kui mu vend tuli minu juurde jalgpalliklubi võimalusega, pani see mind lihtsalt mõtlema: "Kujutage ette, et kõik pürgivad lapsed, kes mind jälgivad, tahavad sama võimalust."

"Nii et kui teil läheb hästi, saate võimaluse areneda ja võite lõpuks minu klubi eest mängida. Inimesi, kes tahavad mängida, on nii palju ja võimalusi pole lihtsalt palju.

"Ma lihtsalt mõtlesin, et armastus, mida ma saan, las ma vaatan, kas saan selle kuidagi tagasi anda."

Kiire ja osav ründaja Zaha on Premier League'i üks põnevamaid mängijaid. Paljud usuvad, et ta oleks olnud väärtuslik täiendus Inglismaa MM-koondisesse. Inglismaa mänedžer Gareth Southgate kohtus Zahaga varem, et veenda teda Inglismaale jääma, kuid selleks ajaks oli Zaha mõistus otsustatud.

Elevandiluurannik on MM-ile pääsenud kolmel korral – aastatel 2006, 2010 ja 2014. Napilt jäi vahele 2018. aastal ja ka tänavu.

Sel kuul 30-aastaseks saaval Zahal on ehk veel üks võimalus mängida rahvusvahelise jalgpalli suurimal laval.

"Ma olen nüüd voodi ära teinud, pean sellega tegelema. Ei kahetse üldse,” ütleb ta.

"Mulle meeldiks olla mängija, kes osaleb MM-il, milline mängija mitte? Aga see on koht, kus me praegu oleme ja võitleme selle nimel, et olla meeskond, kes sinna korda läheb.

Kui on kibedust, mõtteid sellest, mis võis olla, varjab Zaha seda hästi.

“100%!” vastab ta küsimusele, kas tal on plaanis jalgpalli MM-i televisioonist vaadata.

"Mida kuradit ma teen, kui ma MM-i ei vaata?"