Kuidas Türgi uusimad meetmed võivad saatuslikult õõnestada selle aasta pikkust pakkumist uute F-16 jaoks

Vaid nädalaga ründas Türgi USA kurdidest liitlasi Süürias, seadis ohtu USA väed ja kahekordistas taas oma vaidlusi ostnud arenenud Venemaa õhutõrjesüsteemi. Sellised tegevused võivad tugevdada Washingtonis juba niigi märkimisväärset vastuseisu kavandatavale moderniseeritud F-16 müügile Ankarasse.

2021. aasta oktoobris soovis Türgi oma olemasolevasse lennukiparki 80 uut hävitajat Block 70 F-16 Viper ja 80 moderniseerimiskomplekti. Taotlus esitati vaid kaks aastat pärast seda, kui tal keelati osta viienda põlvkonna varjatud hävitajaid F-35 Lightning II seoses Venemaa täiustatud õhutõrje raketisüsteemide S-400 vaidlusi tekitava hankega.

Kongress on müügile avaldanud märkimisväärset vastuseisu, kusjuures vastu olijad viitavad alati S-400 omandamisele ja väidavad, et Türgi välispoliitika ametisoleva presidendi Recep Tayyip Erdogani ajal õõnestab erinevaid USA huve.

Sellegipoolest väljendas Ankara viimastel nädalatel optimismi, et Washington annab peagi müügile rohelise tule.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani pressiesindaja Ibrahim Kalin ütles 3. novembril, et usub, et Türgi F-16 müügi küsimus lahendatakse järgmise kuu või paari jooksul.

"Ei ole väga lihtne anda selget prognoosi, kuid tundub, et on suur tõenäosus, et protsess viiakse lõpule järgmise kuu või kahe jooksul." ütles ta Türgi meediale.

"Kui see F-16 probleem juhtub, lahendatakse nii moderniseerimine kui ka uute F-16 ostmine."

Pärast kohtumist president Joe Bideniga G20 juhtide tippkohtumisel Balil 15. novembril oli Erdoğan samuti optimistlik, öeldes koju minnes ajakirjanikele, et Biden oli talle kinnitanud, et probleem on tõsine. "tema kätes".

Hiljutised Türgi tegevused ja kommentaarid võivad aga kaasa tuua Washingtoni järjekordse tagasilöögi ja seada ohtu müügi.

13. novembril plahvatas elaval Istanbuli avenüül pomm, milles hukkus kuus inimest. USA avaldas Ankarale viivitamatult kaastunnet. Ankara lükkas need tagasi.

Isegi Türgi siseminister Suleyman Soylu võrdsustas kaastundeavalduse "Mõrvar, kes ilmus esimesena kuriteopaigale", vihjab USA vastutusele kohutava terrorirünnaku eest.

Türgi süüdistas rünnakus Kurdistani Töölisparteid (PKK) ja Süüria Kurdi Rahvakaitseüksusi (YPG), mida mõlemad rühmitused eitavad kindlalt. Suurema Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) organisatsiooni põhikomponent YPG on olnud USA peamine liitlane ISISe vastu Süürias alates 2014. aastast ning kaotas rühmituse vastastes lahingutes vähemalt 11,000 XNUMX mees- ja naisvõitlejat.

Istanbuli rünnakut ettekäändena kasutades vallandas Türgi SDF-i kontrolli all oleva Kirde-Süüria vastu rea laastavaid õhulööke ja ähvardas korduvalt piiriülese maapealse operatsiooniga. Lisaks sellele, et rünnakud olid otseselt suunatud USA liitlaste võitlejatele ja hävitasid Kirde-Süüria tsiviilinfrastruktuuri, seavad rünnakud ohtu ka osa selles piirkonnas endiselt paigutatud hinnanguliselt 900 USA sõdurist.

"Hiljutised õhurünnakud Süürias ohustasid otseselt USA töötajate turvalisust, kes töötavad Süürias koos kohalike partneritega, et lüüa ISIS-e ja säilitada enam kui kümne tuhande ISISe kinnipeetava vahi all," ütles Pentagoni pressisekretär Brig. Kindral Patrick Ryder sisse 23. novembri avaldus.

Türgi kasutas paljude jaoks F-16 need streigid. USA kongresmen Frank Pallone tõi esile selle, et Türgi kasutas reaktiivlennukeid Süüria kurdide piirilinna Kobani lähedal asuva haigla pommitamiseks, et kinnitada oma vastuseisu Ankarale uute lennukite müümisele.

"Erdogan pommitas tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas haiglat. See on veel üks põhjus, miks ma töötan selle nimel, et blokeerida F-16 hävitajate müük Türgile," säutsus ta. "Erdogani agressioonimuster näitab, et me ei saa talle USA sõjavarustust usaldada."

Lisaks USA vägede otsesele ohustamisele USA-s valmistatud sõjalennukitega näitas Türgi retoorika taas, et Ankara jääb S-400 küsimuses tõrksaks.

"Meil pole S-400-ga probleeme," ütles kaitseminister Hulusi Akar kuulutatud 22. novembri pöördumises Türgi parlamendi planeerimis- ja eelarvekomisjoni poole.

"Nad küsivad, kus [süsteemid] on. S-400 on paigas ja kasutusvalmis,” lisas ta. "Sellel on üleminekuaeg. Pärast seda on kõik tunniga valmis. Kui selline oht mingil moel tekib, võtame selle ja kasutame ära pärast seda, kui oleme otsustanud, kuhu meie riigi õhutõrje jääb.

Akar meenutas, et Türgi otsis esmalt USA Patrioti raketti ja Euroopa SAMP-T oma kaugõhutõrjevajaduste täitmiseks, kuid otsustas lõpuks S-400 kasuks. Türgi ametnikud on vihjanud, et Ankara pidi Venemaa süsteemi ostma, kuna tema lääne- ja NATO liitlased ei jätnud talle muud valikut. Seda kõneainet on ikka ja jälle kergesti ümber lükatud. USA ka pakkus 3. aasta lõpus müüa Türki PAC-2018 Patriots kui ta nõustuks S-400 tehingust loobuma. Ankara keeldus ja surus saatuslikult edasi.

23. novembril vastas USA välisministeeriumi pressiesindaja küsimusele Akari kommentaaride kohta ütles USA seisukoht, et Türgi S-400 ei ühildu NATO standardvarustusega ja ohustab NATO tehnoloogiat, jääb samaks. Ametnik ärgitas Türgit ka saadud süsteemidest lahti saama ja hoiatas, et kõik uued kokkulepped Venemaa kaitsesektoriga tooksid Ankarale kaasa täiendavad sanktsioonid Ameerika vastaste vastu võitlemise seaduse (CAATSA) alusel.

Kui Türgi jätkab järgmistel nädalatel nende tegude ja deklaratsioonide kordamist ning alustab laiaulatuslikku maapealset sissetungi Kirde-Süüriasse, millega ta on ähvardanud, tugevneb vastuseis F-16 müügile veelgi, takistades administratsiooni jõupingutusi heakskiitu võita. Tehingu tühistamine võib lõpuks jätta Türgi õhuväe ilma hädavajalike uuendusteta hoida oma tohutut F-16 lennukiparki ajakohasena järgmiseks kümnendiks.