Kuidas peaksime Web3 unistuse reaalsuseks muutma? - krüptopoliit

Internetist on kahtlemata saanud oluline avaliku diskursuse foorum ja üha olulisem võitlusväli meie sõnavabaduse kaitsmisel. Vähemalt nii nad kaks aastakümmet tagasi seadsid. Kahjuks oleme täna kaugel sellest detsentraliseeritud Interneti visioonist, mis määratleb Web3 või on Web3 eelkäija.

Veeb on viimastel aastatel läbi teinud ümberkujundamise, muutudes ökosüsteemiks, kus domineerivad ettevõtete juhitavad megaplatvormid, mis on võrgukõne vahendajad. Kuigi see areng on kindlasti toonud kaasa teatud eeliseid, näiteks parandanud kasutatavust ja võimaldanud sisu jagamist enneolematul määral, on see tekitanud ka muret.

Kõige tähelepanuväärsem on see, et vaid käputäis neid megakorporatsioone suunavad kõige rohkem liiklust veebipõhisesse teabeallikasse. Selle tulemusena on neil platvormidel suur mõju sellele, millist teavet nad avalikkusele igapäevaselt avaldavad. 

Selline võimu koondumine on sügavalt murettekitav mitmel põhjusel, kuna mõned sidusrühmad kontrollivad avalikuks tarbimiseks saadaolevat sisu. Selle tagajärjed ulatuvad riiklike valitsuste dikteeritud otsesest tsensuurist kuni ebamääraste ja auditeerimata kureerimisalgoritmide tekitatud peenemate eelarvamusteni.

Platvormid, mis majutavad meie võrku ühendatud avalikku sfääri ja teavitavad meid maailmast, on valimata, vastutustundetud ja sageli väljaspool järelevalvet ega reguleerimist. Internetile pimesi lootmise tagajärjed võivad meid teadvustada alateadlikele eelarvamustele või kontrollitud käitumisele, isegi ilma seda teadvustamata. 

Kas suudame ette kujutada maailma, kus internet kuulub meile, kasutajatele, mitte vaid mõnele hiiglaslikule tehnikakorporatsioonile? See on Web3 unistus – detsentraliseeritud internet, mis töötab avalikus plokiahela võrgus, pakkudes teile rohkem kontrolli kui kunagi varem.

Mis on detsentraliseeritud Internet?

Detsentraliseeritud Internet on võrk, mis töötab ilma keskasutuseta, andes kasutajatele parema kontrolli oma andmete ja võrgukogemuse üle. Mõned suured ettevõtted ja valitsused salvestavad ja kontrollivad traditsioonilist tsentraliseeritud Interneti-andmeid.

Seevastu nad ehitavad detsentraliseeritud Interneti peer-to-peer võrku, kus andmed jaotatakse mitme sõlme ja arvuti vahel, muutes selle turvalisemaks, läbipaistvamaks ja rünnakutele vastupidavamaks. Detsentraliseeritud Interneti abil saavad kasutajad omavahel otse suhelda ja andmeid jagada ilma vahendajateta. See võimaldab suuremat privaatsust, vabadust ja loovust võrgus.

Üks tähelepanuväärsemaid näiteid detsentraliseeritud Internetist on plokiahela tehnoloogia, mis võimaldab andmete turvalist, detsentraliseeritud salvestamist ja edastamist. Teised projektid, nagu InterPlanetary File System (IPFS) ja Dat-protokoll, töötavad samuti selle nimel, et luua traditsioonilisele Interneti-taristule detsentraliseeritud alternatiive.

Detsentraliseeritud Interneti kontseptsioon võib muuta meie veebis suhtlemise viisi, andes üksikisikutele ja kogukondadele võimaluse oma digitaalset elu juhtida. Seades esikohale kasutajate privaatsuse ja turvalisuse ning edendades detsentraliseerimist, saame luua kõigi jaoks avatuma, läbipaistvama ja õiglasema Interneti.

Praegu on detsentraliseeritud internet veel teoreetiline, kuid selle potentsiaal muutub üha käegakatsutavamaks, kuna Web3 tehnoloogiad jätkavad arengut ja tööstusharude ümberkujundamist. Need tehnoloogiad, sealhulgas plokiahel, detsentraliseeritud rahandus, mittevahetatavad märgid ja krüptovaluuta, on näidanud võimet asendada tsentraliseeritud vahendajad lubadeta ja usaldamatute protokollidega, viies meid lähemale Interneti detsentraliseeritud tulevikule.

Millised on detsentraliseeritud Interneti võimalikud eelised? 

Suurem privaatsus ja turvalisus

Need parandasid detsentraliseeritud Interneti privaatsuse ja turvalisuse üht kõige olulisemat eelist. Detsentraliseeritud võrguga jaotatakse andmed mitme sõlme ja arvuti vahel, muutes häkkerite jaoks sissemurdmise keerulisemaks. Kasutajad saavad suhelda ja andmeid jagada otse üksteisega ilma vahendajateta. See võimaldab suuremat privaatsust ja kontrolli isikliku teabe üle, kuna kasutajad saavad valida, milliseid andmeid nad soovivad jagada ja kellega.

Suurenenud kontroll andmete üle

Mõned suured ettevõtted ja valitsused säilitasid ja kontrollisid traditsioonilist tsentraliseeritud Interneti-andmeid. See võib põhjustada selliseid probleeme nagu tsensuur, järelevalve ja läbipaistvuse puudumine. Detsentraliseeritud Interneti abil on kasutajatel suurem kontroll oma andmete ja veebikogemuse üle. Nad saavad valida, milliseid rakendusi ja teenuseid nad soovivad kasutada, ning nad saavad oma andmeid ise salvestada ja hallata, mitte loota kolmandate osapoolte ettevõtetele.

Õiglasem võimu jagamine

Tsentraliseeritud internet on loonud mõned suured ettevõtted, kellel on veebis märkimisväärne võim. Selline võimu koondumine võib olla problemaatiline, kuna see võib põhjustada ebaausaid tavasid, nagu monopolid ja tsensuur. Detsentraliseeritud Internet võimaldab võimsuse õiglasemat jaotamist, kuna see ehitatakse peer-to-peer võrgule. See tähendab, et kõigil on võrgule võrdne juurdepääs ja ühelgi üksusel pole rohkem võimu kui teisel.

Piiramatu innovatsioon ja loovus

Teine detsentraliseeritud Interneti potentsiaalne eelis on suurenenud innovatsioon ja loovus. Avatuma, läbipaistvama ja õiglasema Internetiga panustavad ja loovad rohkem inimesi. Detsentraliseeritud võrgud võimaldavad suuremat katsetamist ja paindlikkust, kuna arendajad saavad luua ja käivitada rakendusi ilma tsentraliseeritud ametiasutuste nõusolekuta.

Kuidas detsentraliseeritud Internet töötab?

Paljud detsentraliseeritud Interneti-alased vestlused keskenduvad ainult plokiahela kasutamisele. Kuigi plokiahel on täielikult detsentraliseeritud veebi aluseks, on ka teisi tehnoloogiaid, mis vajavad laiemat kasutuselevõttu, et kontseptsioon saaks peagi reaalsuseks. Siin on kriitilised tehnoloogiad laialdaseks kasutuselevõtuks ja korraldamiseks, et detsentraliseeritud Internet ellu kutsuda. 

• Plokiahela tehnoloogia: Blockchain on detsentraliseeritud, hajutatud pearaamat, mida kasutatakse tehingute salvestamiseks. See tehnoloogia võimaldab turvalisi ja läbipaistvaid tehinguid ilma keskasutuseta.

• Peer-to-Peer (P2P) võrk: P2P-võrk võimaldab otsesuhtlust ja failide jagamist võrgu üksikute sõlmede vahel ilma keskserverita.

• Hajutatud failisüsteemid: Hajutatud failisüsteemid võimaldavad faile salvestada võrgu mitmesse sõlme, mis muudab andmete juhtimise või manipuleerimise raskeks iga üksiku üksuse jaoks.

• Planeetidevaheline failisüsteem (IPFS): IPFS on protokoll ja võrk, mis on loodud püsiva ja detsentraliseeritud meetodi loomiseks failide salvestamiseks ja jagamiseks.

• Võrguvõrgud: Võrkvõrgud võimaldavad sidet sõlmede vahel ilma tsentraliseeritud infrastruktuuri vajaduseta, muutes need ideaalseks detsentraliseeritud võrkude jaoks.

• Krüptograafia: Krüptograafiat kasutatakse andmete ja tehingute kaitsmiseks detsentraliseeritud võrgus, tagades, et teabe pealtkuulamist või manipuleerimist ei toimu.

Kas detsentraliseeritud Internet on liiga hea, et tõsi olla? 

See detsentraliseeritud Interneti kontseptsioon on hakanud levima detsentraliseeritud rakenduste ehk dAppidega, mis juba muudavad praegust Web 2.0 maastikku. Skeptikud kahtlevad aga endiselt, kas detsentraliseeritud internet on otstarbekas, arvestades sellega kaasnevaid tehnilisi ja sotsiaalpoliitilisi väljakutseid.

Tehnikajuhid väidavad, et Web3 on lihtsalt turunduskampaania, mis ei suuda täita oma lubadusi tsentraliseeritud tehnoloogiaettevõtteid häirida. On palju arutelusid selle üle, et plokiahelal on mastaapsuse, ribalaiuse ja salvestusega seotud põhimõttelised probleemid, mis raskendavad tsentraliseeritud süsteemidega konkureerimist. Selles vaates on detsentraliseerimine ebareaalne fantaasia, mis ei suuda tunnistada, et keegi on alati meie veebielu kontrolli all.

Samamoodi juhib riskikapitalifirma Interplay plokiahela partner Brett Palatiello tähelepanu sellele, et detsentraliseerimine pole mitte ainult tehniline, vaid ka sotsiaalpoliitiline probleem. See nõuab tsensuuri ja halbade tegijate kohta käivate filosoofiliste küsimuste ületamist ning maadlemist täielikult detsentraliseeritud platvormi loomise praktiliste tagajärgedega. Kuigi ta tunnistab detsentraliseerimise atraktiivsust vastusena Interneti praegusele olukorrale, usub ta, et see on pendli äärmuslik kõikumine, mis ei pruugi olla parim lahendus. Selle asemel pooldab ta tasakaalustatud lähenemisviisi, mis taastab kasutajatele võimu ning edendab läbipaistvust ja vastutust.

Palatiello kujutab ette Uberiga sarnast ärimudelit, kus tsentraliseeritud ettevõtte asemel hoiavad võimu ja otsustavad juhid ja sõitjad. Ta peab seda optimaalseks ühiskonnaks, kus protokolli järgivad kasutajad, mitte suured pangad või investorid. Samas tunnistab ta, et täielik detsentraliseerimine ei pruugi olla kasutajate huvides ning kiireks ja tõhusaks otsustamiseks võib vaja minna teatud tasemel tsentraliseerimist.

Web3 olukord 2023. aastal 

Niisiis, kui lähedal oleme detsentraliseeritud Interneti võimalikule tegelikkusele? Sellele küsimusele vastamiseks peame vaatama web3 edusammude hetkeseisu. 

Finantsanalüütikud eeldavad, et Global Web 3.0 Blockchain Market ulatub 23.3. aastaks 2028 miljardi USA dollarini ning prognooside kohaselt on metaversse turu väärtuseks 678. aastaks 2030 miljardit dollarit ning 2. aastaks veedab seal 2026 miljardit inimest vähemalt tund päevas. Dubai on kehtestanud krüptovaluutaseadust, et reguleerida virtuaalseid varasid, samal ajal kui 51% Z-põlvkonnast ja 48% millenniumlastest kavatseb kahe aasta jooksul metaverssis töötada.

Hiljutine uuring näitas, et 38% vastajatest osaleks ekstreemspordis metaversumis, samas kui 87% 13–56-aastastest ameeriklastest osaleks virtuaalses kogemuses, mis on üles ehitatud nende armastatud kuulsuse ümber. 

Samal ajal kaebas 77% teises uuringus osalejatest metaversumi üle, tuues peamiste probleemidena esile sõltuvuse simuleeritud reaalsusest, privaatsusprobleemidest ja vaimse tervise probleemidest. Ligikaudu 81% neist, kes teavad Web 3.0-st, usuvad, et see parandab nende heaolu, kuigi enamik neist soovib Web 3.0 suhtes rangemaid eeskirju, kui Internetil praegu on. 

Seega on web3 kasutuselevõtt kindlasti kasvamas ja kasvab ka järgmistel aastatel. Kuid nagu praegune statistika peegeldab, on laiemal turul teatud väljakutseid ja tagasilööke, mis võivad piirata laiemat nägemust täielikult detsentraliseeritud Interneti peagi loomisest. 

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et detsentraliseeritud Interneti kontseptsioon on alles algusjärgus ning selle teostatavus ja praktilisus jäävad ekspertide arutelude teemaks. Kuigi detsentraliseerimise lubadus on ahvatlev, on oluline arvestada sellega kaasnevate tehniliste ja sotsiaalpoliitiliste väljakutsetega ning leida tasakaalustatud lähenemisviis, mis annab kasutajatele võimaluse, edendades samal ajal vastutust ja tõhusust.