Kuidas Putini sissetung Ukrainasse tõi Enviva puidugraanulite ärile ootamatu languse

Keskkonnakaitsjad kahtlevad, kuid John Keppleri usku energiaallikasse tunnustavad Euroopa kliendid, kes on nõus maksma parimat dollarit.

OPõhja-Carolina karge hommikul raiutakse idapoolses männimetsas täpselt koreograafiaga hüdrauliline ballet. Tangid haaravad 500-naelistest 30-jalastest puutüvedest, ajavad need läbi trimmerite ja automaatlõikurite ning virnastavad seejärel peaaegu ühtlased palgid pardaveokitele, mis viivad need veskidesse, et need ehituslaudadeks lõigata. Haaravad küünised korjavad üles saagijäänused – oksad, jäsemed ja jäägid – ning viskavad need lahtise ülaosaga kallurautodesse, mis suunduvad ühte kümnest Enviva juhitavast tehasest, et need tükeldada, kuivatada, pulbristada ja 10-tollisteks puidugraanuliteks pressida. .

Võiksite need graanulid oma tagaaia grillis põletada – kui saaksite neid osta, aga ei saa. "Oleme juba välja müüdud," uhkustab John Keppler, Enviva kaasasutaja ja tegevjuht. Selle aasta alguses sõlmis Marylandis asuv Bethesda ettevõte take-or-pay lepingud, et müüa Saksamaa ja teistele Euroopa klientidele järgmise 15 aasta jooksul miljoneid tonne graanuleid hinnaga kuni 250 dollarit tonni kohta, mis on rekordhind, mis annab nüüd brutotulu. marginaalid on 43 dollarit tonni kohta, mis on 14% rohkem kui eelmisel aastal. Pelletite kütusetehased, mis võisid varem tugineda Venemaa kivisöele või maagaasile. Euroopas on maagaasi hinnad kahe aastaga hüpanud kümme korda, võrdväärseks 60 dollariga tuhande kuupjala kohta (võrreldes 8.25 dollariga/mcf Ameerikas). "Pelletiäriga tegelemiseks pole kunagi olnud paremat aega," ütleb Keppler.

Kuigi Vladimir Putini sissetung Ukrainasse on toonud Enviva jaoks ootamatu löögi, pole see üleöö edu. 50-aastane Keppler on kulutanud 15 aastat, et ehitada sellest maailma suurim tööstusliku kvaliteediga graanulite tootja, mille aastakäive on 1 miljard dollarit ja aktsiaturu väärtus on praegu 4.65 miljardit dollarit. Ettevõte teenib pärast amortisatsiooni ja intresse endiselt puhaskahjumit, kuid eeldab, et EBITDA kasvab sel aastal enam kui kahekordseks 250 miljoni dollarini. Keppleri eesmärk on ehitada järgmise viie aasta jooksul veel kümme tehast, kahekordistades praegust aastast 6.2 miljonit tonni graanuleid. "Iga tonn, mida me toodame, on tonn kivisütt, mis jääb maasse," ütleb ta.

Paljud keskkonnakaitsjad kahtlevad, et see on hea kompromiss. Tegelikult kiirgab puidugraanulite põletamine rohkem süsihappegaasi sama energiahulga jaoks kui kivisüsi. Graanuleid peetakse roheliseks ainult seetõttu, et biomass on taastuv. Saagi? Äsja istutatud puude eelkäijate põletamisel eraldunud süsihappegaasi sidumiseks kulub aastakümneid. "Parim strateegia atmosfääri CO2 taseme alandamiseks on metsade säilitamine ja laiendamine, selle asemel, et neid hävitada ja puid kütusena kasutada," ütleb kliimamuutuste ekspert Robert Musil, Rachel Carsoni nõukogu tegevjuht.

"Pelletiäris tegutsemiseks pole kunagi olnud paremat aega."

Euroopa Liidu parlament, olles mures vanade metsade kadumise pärast pelletipõletuse hüppelises kasvus, hääletas septembris pelletitoetuste vähendamise ja taastuvkütusena arvestatava puidupõhise kütuse osa järkjärgulise vähendamise poolt. Euroopas võisteldes suurema tüki potentsiaalselt väiksema piruka pärast, ent Ameerikas on Enviva vaimustuses uuest inflatsiooni vähendamise seadusest, mis sisaldab maksusoodustusi elektrigraanulite põletamisel.

Keppler nõuab, et Enviva ei muudaks kunagi terveid puid graanuliteks, välja arvatud need, mille orkaanid on maha löönud. Selle asemel ostab ta ajalehepaberiks jääke, mis on nüüdseks surnud või kokkutõmbunud ajalehtede jaoks. Enviva ütleb, et see töötab ainult maaomanikega, kes istutavad puid ümber, mitte nendega, kes puhastavad maad arendamiseks. "Kui see metsa tagasi ei lähe, siis me seda ei osta," teatab Lauren Killian, 32-aastane Enviva jätkusuutlikkuse metsamees.

Keppler hakkas taastuvatest loodusvaradest lummama 30-aastaselt. Tema karjäär oli suures osas seisnud kuus aastat, kui ta võitis 4. staadiumis Hodgkini lümfoomi ja täiendas end Virginia ülikoolis magistrikraadiga. Klassiprojektina töötas ta koos paari B-koolikaaslasega välja äriplaani riisijahvatamistehase jaoks, mis tahtis oma tegevust energiat anda, põletades spetsiaalses gaasistajas riisi tuumade suure ränidioksiidisisaldusega kestasid. Pärast mõneaastast töötamist muudel töökohtadel (Keppler AOL-is) otsustasid nad anda gaasigeneraatoritele minna. Pärast tehaste ehitamist Dominikaani Vabariiki ja Alabamasse hargnesid Keppler ja Enviva president Thomas Meth teise biomassi sordi juurde – projekti, mille eesmärk oli võimaldada Belgia saematerjalitehasel oma põhitegevust toita, pressides saepuru graanuliteks.

Siis saabus nende Eureka hetk: ühekordsete projektide asemel võiksid nad ehitada terve pelletiäri, mis põhineb enam kui 50 miljonil aakril männimetsadel, mis ulatuvad Virginiast läbi Carolinase, Georgia, Alabama ja Mississippi.

Kuid nad vajasid rohkem kapitali. 2010. aastal pöördusid Keppler ja Meth energeetikale spetsialiseerunud erakapitali poe Riverstone Holdings poole. Uue raha eest ostsid nad Mississippi osariigis Amory linnas väikese pelletite valmistamise tehase, mis juba müüs oma toodangut Euroopasse. Nad töötasid selle ööpäevaringselt ja kolmekordistasid tootmist. Nad müüsid ja eraldasid need varajased gaasistamistehase varad, et keskenduda pelletitele. Nad kasutasid uute pelletitehaste rahastamiseks suurema riskiga kapitali (investoritelt nagu Jeffrey Ubben ettevõttest Inclusive Capital) ja asutasid usaldusühingu, et osta tehased pärast nende ehitamist.

Envivast sai 2015. aastal börsil kaubeldav MLP ja sel aastal muudeti see traditsiooniliseks ettevõtteks, et turundada end puhta keskkonnamänguna ESG investoritele. Riverstone'ile ja selle investeerimisfondidele kuulub endiselt 42% aktsiatest, mille hind on nüüd veidi alla 70 dollari ja maksab 3.62 dollarit aktsia kohta heldet dividendi.

Üks õppetund Keppleri sõnul õppis ta Riverstone'ilt: ärge ajage uue tehase jaoks labidat enne, kui selle toodang on täielikult kokku lepitud. Ta ei näe probleemiks tindiga piisavalt tellimusi, et müüa veel kümne tehase toodangut, mida ta soovib ehitada, või leida igale tehasele koht, kus 75 miili raadiuses toimub juba piisavalt puude ülestöötamist, et hoida seda puidujääkides. "Me oleme selle (koristus)tegevuse suhtes sümbiootilised, me ei juhi seda," ütleb ta.

Konkurendid püüavad järele. Erakapitali hiiglane Apollo Global investeeris eelmisel aastal Eesti pelletitootjasse Granuuli (Euroopa suurim), mis on soetanud Texase idapoolsetes männimetsades peotäie taimi. Keppler ütleb, et maailma pelletitarnete "ülemäärase likviidsusega" tervitab ta uut konkurentsi kui kinnitust, et ettevõttel on tulevikku. "See on monopsoonia, " ütleb ta. Seal on tuhandeid (puidujääkide) müüjaid, väga vähe ostjaid. Praeguseks.

ROHKEM KONKURSIDEST

ROHKEM KONKURSIDESTAlates telkimisest kuni juustupitsani võtab „Algospeak” sotsiaalmeedia üleBy Alexandra S. LevineROHKEM KONKURSIDEST25 parimat kohta, kus 2022. aastal pensionipõlve nautidaBy William P. BarrettROHKEM KONKURSIDESTBolti Ryan Breslow on tagasi uue startupi nimega Love tegevjuhinaBy Steven Bertoni