Iberial on hea positsioon Põhja-Euroopa olemasoleva energiatööstuse sõlmpunktiga konkureerimiseks või isegi selle asendamiseks, kuna Hispaania ja Portugali sektorid võivad nõuda külluslikku päikesepaistet, tugevaid tuuli ja küpset gaasitaristut ning rikkalikku tööstuse ja juhtimisteadmisi. Rystad Energy uuringu kohaselt on Põhja-Aafrikast pärit usaldusväärse gaasivarustuse, ülejäänud Euroopaga võrreldes madalamate elektrihindade ja mandril silma paistva taastuvenergia torustikuga Hispaanial ja Portugalil potentsiaali areneda uueks Euroopa energiajõujaamaks. .
Hispaaniast sai 2022. aasta esimese kolme kvartaliga Euroopa suuruselt kolmas elektrienergia eksportija, jäädes alla vaid Rootsile ja Saksamaale. Selle peamisteks põhjusteks oli elektritootmise suur puudujääk Prantsusmaal, kust Hispaania tavaliselt elektrit impordib, lisaks gaasiküttel töötava elektritootmise hinnalaele Pürenees. See langetas Hispaania ja Portugali elektrihindu Prantsusmaaga võrreldes suurel osal sellest aastast ja muutis omakorda elektri ekspordi veelgi konkurentsivõimelisemaks.
Pürenee turg on osutunud energiakriisi ajal vastupidavaks, kuna see ei sõltu Venemaa gaasist. Piiratud riigisiseste gaasitarnete tõttu saab Iberia suurema osa gaasist Alžeeria torujuhtmete kaudu ja veeldatud maagaasi (LNG) pikaajaliste impordilepingute kaudu. Hinnanguliselt ulatub Alžeeria gaasieksport Hispaaniasse 14.6. aastal 2022 miljardi kuupmeetrini (Bcm) ning Hispaania ja Portugali taasgaasistamisvõimsus kokku moodustab umbes 68 miljardi kuupmeetri aastas, mis moodustab ühe kolmandiku Euroopa kogu taasgaasistamise võimsusest. Piisav taasgaasistamisvõimsus võimaldab Pürenee gaasiturule jõuda rohkematel gaasiallikatel. Piirkond importis 28. aasta esimese üheksa kuu jooksul ligikaudu 2022 miljardi kuupmeetrit, ületades eelmise aasta koguimpordi, mis võimaldab eeldada, et LNG koguimport Pürenee poolsaarele tõuseb sel aastal ligikaudu 39 miljardi kuupmeetrini.
Eeldatakse, et regioonis on sel aastal üldine elektritootmine tugev kasv ja ka eelseisvatel aastatel püsiv kasv, mis on tingitud peamiselt taastuvenergia massilisest laienemisest. Taastuvenergia osatähtsus Pürenee energiaallikate kombinatsioonis tõuseb eeldatavasti 48 protsendilt 2021. aastal 64 protsendini 2025. aastal ja 79 protsendini 2030. aastal, mis muudab piirkonna Euroopa energiavahetuses esirinnas.
„Investeeringute, geograafia ja poliitika kombinatsiooni abil on Hispaanial ja Portugalil õnnestunud vältida või vähendada Euroopa energiakriisi mõju. Rystad Energy keskendub Pürenee turule, sest põhialused viitavad sellele, et sellest saab piirkondlikult oluline energiatööstuse keskus,“ ütleb Rystad Energy energiavaldkonna juht Carlos Torres Diaz.
Allolev joonis näitab Euroopa elektrihindade arengut viimase kolme aasta jooksul. Kuni 2021. aastani olid Pürenee elektrihinnad tihedalt seotud teiste Euroopa riikidega. Nii elektrihindade tõus kui ka kõikumine on olnud äärmuslik alates 2021. aasta teisest poolest ning kuni 2022. aasta juunini olid Pürenee hinnad endiselt teiste riikide lähedal. Pärast hinnalae kehtestamist 2022. aasta juunis on aga mõju olnud selge – augustis olid elektrihinnad Hispaanias keskmiselt 155 eurot (152 dollarit) megavatt-tunni (MWh) kohta, ülejäänud valitud riikides aga kaks või kaks korda. kolm korda kõrgem.
Seotud: Ametnikud hoiatavad Texase naftariiki, kuna läheneb veidra torm
Iberial võib oodata Euroopa eakaaslastega võrreldes vähem valusat läbisõitu energiakriisist, kuna Pürenee turg eeldab, et elektrihinnad jäävad näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa tasemetele tunduvalt madalamaks. Järgmiste kuude ja aastate jooksul kaubeldav elektrienergia on Hispaanias palju madalamal tasemel. Lühiajalises perspektiivis surub hindu jätkuvalt alla gaasiküttel töötava elektri hinna ülempiir, mistõttu ei ole tuleval talvel hinnad otseselt võrreldavad. Kuid isegi pikaajaliste lepingute puhul – nagu iga-aastased lepingud aastateks 2024 ja 2025 – on Hispaania elektrienergia eeldatavasti palju odavam kui Prantsusmaal ja Saksamaal. Hispaania 2024. aasta lepingu hind on praegu 113 eurot MWh kohta, mis on enam kui poole madalam kui Prantsusmaa ekvivalendi hinnast 270 eurot MWh kohta. See viitab Pürenee struktuurilisele eelisele, sellele, kuidas turg seda praegu näeb, ja piirkonna elektritootmise helgele tulevikule.
Tugevad fundamentaalnäitajad toetavad suhteliselt odavaid tulevikuenergia hindu. Prantsusmaal on tohutud väljakutsed oma suure tuumalaevastiku ja väheste muude elektritootmise alternatiividega, samal ajal kui Saksamaa näeb veel aastaid vaeva, et vähendada sõltuvust Venemaa gaasist, vähendada söe osakaalu elektrienergia jaotuses ja tegeleda tuumaenergia täieliku seiskamisega. Iberial pole ühtegi neist probleemidest. Hispaania ei sõltu Venemaa gaasist ja Pürenee poolsaarel on lisaks Põhja-Aafrika impordile Euroopa suurim taasgaasistamisvõimsus – mis koos võib muuta piirkonna Euroopa gaasikeskuseks. Tuumaenergia tarnib puhast ja odavat elektrit veel kümne aasta jooksul ning nii Hispaania kui ka Portugal on oma kivisöe järkjärgulise kaotamise plaanide lõpuleviimisel või juba lõpetanud. Samuti on taastuvenergia põhinäitajad positiivsed ning oodata on tugevat kasvu. Alloleval joonisel on näidatud Pürenee kogu elektritootmine aastast 1990 kuni tänapäevani, samuti Rystad Energy baasjuhtumi prognoos elektrienergia kombinatsiooni kohta.
Taastuvenergia liider Euroopas 2030. aastal
Euroopa tuuletööstuse teerajajana on Hispaania praegu Euroopas suuruselt teine taastuvenergia tootja. Pürenee poolsaare installeeritud võimsus on praegu enam kui 50 gigavatti (GW), millest üle 60% tuleb maismaa tuulest – ja see ei lõpe sellega. Piirkonnal on ambitsioonikad plaanid ning riikliku integreeritud energia- ja kliimakavaga on Hispaania eesmärk hankida 74. aastaks 2030% oma energiast taastuvatest energiaallikatest. Päikeseelektriliste seadmete arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja see peaks veelgi kiirenema. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuavad päikeseelektrijaamad maismaatuuleseadmetele järele ja moodustavad 2030. aastaks enam kui poole piirkonna taastuvenergiast.
Portugalis on meretuuleenergia teel helge tuleviku poole, kuna valitsus teatas eelmisel kuul, et tõstab riigi avameretuuleenergia eesmärgi 6. aastaks 10 GW-lt 2030 GW-le, mis jagatakse tõenäoliselt oksjonite kaudu. Portugal on ka teel, et korraldada maailma esimene subsiidiumivaba kommertslik ujuvmeretuuleprojekt BayWa loataotlusega 600-megavatise (MW) ujuva meretuuleprojekti jaoks Portugali ranniku lähedal.
Iberia appi Euroopa gaasitarbijatele
Pürenee poolsaar tarbib umbes 40 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ja on varustatud infrastruktuuriga nii Aafrika torujuhtme gaasi kui ka rahvusvaheliste veeldatud maagaasi lasti vastuvõtmiseks.
Iberiat ei ole mõjutanud energiakriis ja hinnatõusud, mis on tabanud Euroopa gaasikeskusi ja ülemaailmset veeldatud maagaasi turgu. Poolsaarel pole aga olnud samasugust vajadust nagu paljudel teistel Euroopa riikidel Vene gaasi väljavahetamiseks, uute tarnete leidmiseks ja veeldatud maagaasi impordivõimsuse suurendamiseks. Tegelikult on Hispaania kasutamata taasgaasistamisvõimsus pakkunud väärtuslikku tuge, kuna Hispaania on suutnud Mandri-Euroopa gaasipuuduse leevendamiseks saata rohkem gaasi.
Hispaania on 1.7. aasta esimese 10 kuu jooksul juba transportinud umbes 2022 miljardit kuupmeetrit maagaasi olemasoleva kahe torujuhtme – Irun-Biriatou gaasijuhtme ja Larrau–Villar de Arnedo gaasijuhtme – kaudu Hispaania ja Prantsusmaa piiril. See on neli korda suurem kui eelmisel aastal samal perioodil eksporditud maht. Et kasutada rohkem ära oma üleliigset veeldatud maagaasi impordivõimsust ja eksportida rohkem gaasi Loode-Euroopasse, oleks Hispaanial tehniliselt võimalik tarnida rohkem gaasi olemasoleva torujuhtme võimsuse kaudu Prantsusmaale, mis ühendab Pürenee poolsaart Mandri-Euroopa turuga.
Vahepeal selgus eelmise nädala lõpus, et MidCati gaasitoru projekt, mis oleks kulgenud Ibeeriast Kesk-Euroopasse ja mille aastane ekspordivõimsus peaks olema 8 miljardit kuupmeetrit, on ametlikult loobutud ja asendatakse uue projektiga nimega BarMar. Uus projekt on merealune gaasijuhe Barcelonast Hispaaniast Marseille'sse Prantsusmaal, mis asendab süsteemis järk-järgult fossiilkütuseid taastuvate gaasidega, nagu roheline vesinik. Detsembris kohtuvad Portugali, Hispaania ja Prantsusmaa peaministrid, et arutada projekti rahastamist. See ei ole esimene kord, kui vesinik on võetud Iberia taastuvenergia potentsiaali ekspordi päevakorda, et aidata Euroopal maagaasist võõrutada. Cepsa kavandab veel üht rohelise vesinikukaubanduse koridori Hispaanias Algecirase ja Hollandi Rotterdami vahel, samas kui Shell kavandab vesiniku tarneahelat Portugali Sinesi ja Rotterdami vahel, kui nimetada vaid kaks potentsiaalset projekti. Iberial on hea positsioon, et konkureerida: või isegi asendada – Põhja-Euroopa olemasolev energiatööstuse sõlmpunkt, kuna Hispaania ja Portugali sektorid võivad nõuda külluslikku päikesepaistet, tugevaid tuuli ja küpset gaasitaristut ning rikkalikku tööstuse ja juhtimisteadmisi. Rystad Energy uuringu kohaselt on Põhja-Aafrikast pärit usaldusväärse gaasivarustuse, ülejäänud Euroopaga võrreldes madalamate elektrihindade ja mandril silma paistva taastuvenergia torujuhtmega Hispaanial ja Portugalil potentsiaali areneda uueks Euroopa energiajõujaamaks.
2022. aasta esimese kolme kvartali jooksul sai riik Euroopa suuruselt kolmandaks elektrienergia eksportijaks, jäädes maha vaid Rootsist ja Saksamaalt. Peamised tegurid, mis seda põhjustavad, on elektritootmise suur puudujääk Prantsusmaal, kust Hispaania tavaliselt elektrit impordib, lisaks Pürenee gaasiküttel elektritootmise hinnalagi. See langetas Hispaania ja Portugali elektrihindu Prantsusmaaga võrreldes suurel osal sellest aastast ja muutis omakorda elektri ekspordi veelgi konkurentsivõimelisemaks.
Pürenee turg on osutunud energiakriisi ajal vastupidavaks, kuna see ei sõltu Venemaa gaasist. Kuigi Iberial on piiratud siseriiklikud gaasitarned, saab Iberia suurema osa gaasist torujuhtmete kaudu Alžeeriast ja pikaajaliste veeldatud maagaasi impordilepingute kaudu. Alžeeria gaasieksport Hispaaniasse ulatub 14.6. aastal hinnanguliselt 2022 miljardi kuupmeetrini ning Hispaania ja Portugali taasgaasistamisvõimsus kokku moodustab umbes 68 miljardi kuupmeetrit, mis on kolmandik kogu Euroopa taasgaasistamise võimsusest. Piisav taasgaasistamisvõimsus võimaldab Pürenee gaasiturule jõuda rohkematel gaasiallikatel. Piirkond importis 28. aasta üheksa kuu jooksul umbes 2022 miljardi kuupmeetri, ületades koguimpordi 2021. aastal, mis võimaldab eeldada, et LNG koguimport Pürenee poolsaarele kasvab 39. aastal ligikaudu 2022 miljardi kuupmeetrini.
Eeldatakse, et 2022. aastal kasvab piirkonnas üldine elektritootmine tugevalt, kuid ka edaspidi jätkub kasvu, mis on tingitud peamiselt taastuvenergia massilisest laienemisest. Taastuvenergia osakaal kasvab 48. aasta 2021 protsendilt 64. aastal 2025 protsendini ja 79. aastal 2030 protsendini, mis seab piirkonna Euroopa energiaülemineku esirinnas.
Autor: Rystad Energy
Veel populaarseimaid lugemisi saidilt Oilprice.com:
Allikas: https://finance.yahoo.com/news/iberia-escaped-europe-energy-crisis-210000206.html