Kuidas elektrilised õhutaksod võivad lennundustööstust raputada

Lendavate sõidukitega maailm, nagu 1960. aastate sitcom The Jetsons, võib olla lähemal, kui arvate.

Ettevõtted üle USA, sealhulgas mitmed idufirmad, arendavad elektrilisi õhutaksosid, mille eesmärk on autod teelt välja viia ja inimesi taevasse tuua.

Seda tüüpi tehnoloogiasse investeerivad eelkõige kommertslennufirmad, et muuta reisid lennujaama ja sealt tagasi tarbijate jaoks lühemaks ja kiiremaks.

Oktoobris, Delta Air Lines liitus nimekirjaga lennufirmad toetavad elektrisõidukite tehnoloogia idufirmasid60 miljoni dollari suuruse investeeringuga Joby Aviationi, mis arendab elektrilisi vertikaalseid õhkutõusmis- ja maandumislennukeid (eVTOL-e), mis kavatseb tegutseda õhutaksoteenusena.

Aastal 2021, kui Joby teatas oma plaanist käivitada selle Uberi-laadsed lennutaksod 2024. aastaks, tekitas see valdkonna analüütikute kriitikat selleks kuupäevaks turuletoomise võime kohta. Kuid Delta investeering Jobysse on viieaastane partnerlus eVTOLide haldamiseks ainult Delta võrgus.

United Airlines teeb koostööd ka Rootsis asuva idufirmaga Heart Aerospace piirkondlikel marsruutidel lendavad elektrilennukid aastaks 2030, lisades veel kaks eVTOLi investeeringud lennufirmalt. Üks on 15 miljonit dollarit Eve Air Mobilityga 200 lennuki jaoks ja teine ​​​​10 miljonit dollarit Archer Aviationiga 100 eVTOL-i eest.

American Airlines investeeris 25 miljonit dollarit Ühendkuningriigis asuvasse ettevõttesse Vertical Aerospace, tellides 50 lennukit.

Kuigi suured lennufirmad sõlmivad lepinguid ülemaailmsete idufirmadega, on oluline meeles pidada, et need on tingimuslikud. See sõltub nende lennukite sertifitseerimisest ja sellest, kui kiiresti ettevõtted suudavad neid toota, ütles Savanthi Syth, ülemaailmsete lennufirmade ja mobiilsuse valdkonna aktsiauuringute tegevdirektor. Raymond James.

Kui need lennukid on sertifitseeritud ja hakkavad tootmist suurendama, sõltub Syth potentsiaalne turu suurus suuresti sellest, kui lähedale suudavad ettevõtted eVTOL-id tarbijate asukohale viia.

"Esialgu peaksid eVTOL-id asendama teie isiklikku autot," ütles Syth. "Kuid see on inimeste jaoks erinev, olenevalt sellest, kus eVTOL-id asuvad."

Ettevõtted näevad ette eVTOL-e, mis kasutavad töötamiseks olemasolevat infrastruktuuri, näiteks luues "vertistopid", kus lennukid maanduvad linnapiirkondades hoonete peale, et laadida laadimiseks lühikesi vahemaid, või "vertiports", mis kasutavad piirkondlikke lennujaamu laadimiseks pikemate vahemaade vahel, ligikaudu üle 100. miili.

Kui ettevõtted saavad panna vertistorid ja vertiports elamupiirkondades tarbijate lähedusse, võib turu suurus olla suur, ütles Syth.

"Arvame, et 2025. aasta jooksul alustatakse väikeses koguses [eVTOL-i] tegevusi ja sertifitseerimine toimub loodetavasti 2024. aastal," ütles Syth. "Kuid selleks, et näha palju õhusõidukeid pea kohal lendamas, on see tõenäoliselt tõenäolisem 2030. aastatel."

Kuigi lennufirmad seisavad silmitsi kulud ja kättesaadavus säästvamaks muutumisel on investeeringud eVTOL-idesse üks jõupingutusi, kus lennufirmad saavad püüda süsinikdioksiidi heitkoguseid korvata, ütles lennutööstusele spetsialiseerunud ettevõtte FTI Consulting vanem tegevdirektor Beau Roy.

"Lennufirmadel pole palju [jätkusuutlikke] valikuid. Suurim valik on säästev lennukikütus, kuid eelmisel aastal leiti võib-olla üks igast 1,000 gallonist lennukikütusest SAF-ina, ”ütles Roy. "Lennufirmad muutuvad agressiivseks selle osas, kuhu veel investeerida."

Kuigi eVTOL-id pakuvad lennufirmadele algselt oma ESG-portfelli täiendust, annavad nad neile ka võimaluse kasutada ära pikkade autosõitude asendamist tarbijatele mõeldud lennuvõimalusega.

"Huvitav [eVTOL-ide] kasutusjuhtum on inimeste autodest väljatõmbamine meie 100-, 200- või 300-miilistel reisidel," ütles Roy. "Ligi 200 miljonit reisi aastas tehakse autodega 100-500 miili pikkusteks vahemaadeks."

Roy ütles, et lennufirmad ei eemalda autosid mitte ainult keskkonna huvides, vaid avavad tarbijatele võimaluse maksta autodele kiirema ja tõhusama alternatiivi eest.

"Lennufirmad uurivad: "Kuidas teha kulud ja kasutuslihtsus inimestele laiemalt kättesaadavaks?"" ütles Roy. "Kui see on piisavalt odav ja aja kokkuhoid on piisavalt märkimisväärne, muudavad inimesed oma käitumist ja väljuvad autodest."

Roy ütles, et väiksematest linnadest piirkondlikest lennujaamadest välja lendamist ei nähta enam kogu riigis. Suurem osa liiklusest toimub suuremates lennujaamades, nii et lennufirmad saavad tööstuse kasvuks ära kasutada arenevaid tehnoloogiaid, nagu eVTOL-id ja olemasolevad piirkondlikud lennujaamad.

Delta ja Joby plaanivad eVTOL-ide esmaseks käivitamiseks jõuda suurematesse linnadesse, nagu New York City ja Los Angeles.

Delta kliendikogemuse disaini vanem asepresident Ranjan Goswami ütles, et ettevõte võttis sihiks NYC ja LA, kuna neil tihedatel suurlinnapiirkondadel on palju ummikuid ja liiklust ning Delta silmapaistev osa nendel turgudel on.

"Suured linnad on seal, kus teil on parimad kasutusvõimalused ja kõige rohkem inimesi, kes kasutavad [eVTOL-i] teenust," ütles Goswami. "See on ka koht, kus teil on mastaabisääst, mis aitab lõppkokkuvõttes tuua kulud rohkematele inimestele kättesaadavaks."

Goswami ütles, et lennujaama jõudmine ja sealt tagasi jõudmine on reisimise kõige stressirohkem osa ning eVTOL-id leevendavad seda kogemust.

"Me ei räägi praegu turuga hinnapunktidest, kuid usume, et see peab olema juurdepääsetav hind," ütles Goswami. "Erinevalt helikopteritest, mis on nii kallid, on eesmärk muuta [eVTOL-id] reisijatele kättesaadavaks ja taskukohaseks."

Kuigi Roy ütleb, et on järgmisel kümnendil eVTOLide nägemise suhtes optimistlik, ei käivitu need lennutaksod nii kiiresti, kui idufirmad ja lennufirmad loodavad.

Lisaks nende lennukite tootmisele ja seejärel sertifitseerimisele on Roy sõnul takistuseks ka olemasoleva infrastruktuuri kasutamine eVTOL-ide mahutamiseks.

Kui eVTOL-id maanduvad katustele, on Roy sõnul palju ehitust ja uut infrastruktuuri, mis läheb katuste muutmiseks vertistoppideks. Kuna eVTOL-id töötavad elektriakudel, peavad need hooned tootma ka laadimisjaamade jaoks märkimisväärset võimsust ja elektrit.

"Need lennukid hakkavad tööle ja FAA [Föderaalne Lennuamet] teeb oma tööd, et tagada nende töö," ütles Roy. "See võtab lihtsalt aega, et jõuda praegusest kohast sinna, kus me olema peame."