Kuidas tugev dollar kahjustab Euroopat + arenevaid turge

Kas tugev dollar on hea? Oleneb, kus maailmamajanduses istud.

Kindlasti on rohelus tänapäeval kõikvõimas. dollari indeks, mis mõõdab valuuta tugevust teiste peamiste valuutade suhtes, on kõrgeimal tasemel alates aprillist 20o2 ehk enam kui kaks aastakümmet.

See ei tohiks olla liiga üllatav, kuna kõrgemad intressimäärad meelitavad kapitali välismaalt. Ameerika puhul tegutses Föderaalreserv inflatsiooni vastu võitlemisel agressiivsemalt kui ükski teine ​​keskpank. Seda on tehtud, tõstes lühiajalise laenu kulusid hiljuti 3.25%ni, võrreldes vähem kui 1%ga selle aasta alguses. Tulemuseks oli, et dollarist sai valuutade kuningas.

Tugev dollar on USA jaoks kindlasti pluss, nagu kirjeldab Forbesi kaastöötaja John Tobey siin.

Kui te aga ei asu USA-s, võib tugev dollar olla halb, väga halb või piinavalt halb. See on erinev sõltuvalt sellest, kus te elate.

Euroopa dollari probleem

Vaatame Euroopat. Euroopa inflatsiooni tõus on üsna erinev USA probleemist. USA elukalliduse hüppeline tõus on suures osas tingitud COVID-19 pandeemia ajal toimunud tohututest fiskaalstiimulitest.

Euroopa on rohkem tingitud energiavarustuse šokist pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Kõrgem dollar asetab eurovaluutat haldava Euroopa Keskpanga ja Briti naela eest hoolitseva Inglismaa keskpanga.

Mõlemad pangad on sattunud raskesse olukorda. Mõlemad teavad, et intressimäärade tõstmine Euroopa siseriiklikule inflatsioonile ei aita. Seda seetõttu, et ükskõik kui kõrgeks laenukulu ka ei läheks, ei anna see Euroopale rohkem energiat.

Kuid samal ajal teavad keskpankurid, et kui nad ei tõsta intressimäärasid ligikaudu kooskõlas Föderaalreservi tegevusega, siis nende valuutade väärtus langeb. Mõlemal juhul otsustasid pangad seda teha.

Euro hind on nüüd veidi vähem kui dollar, aasta tagasi umbes 1.17 dollarilt. Samamoodi aasta umbes a nael oleks 1.39 dollarit, võrreldes hiljutise 1.16-ga.

Ja seal on hõõrumine. Langeva valuutaga riigid impordivad inflatsiooni. Põhjus on selles, et enamiku asjade hind maailmas on nomineeritud USA dollarites.

Lihtsamalt öeldes pidid Euroopa keskpangad otsustama, kas purustada oma üsna nõrk majandus kõrgemate intressimääradega või importida inflatsiooni, mis nende majandust aeglasemalt halvaks. Seni on nad valinud viimase ja tulemus on halb, kuid tõenäoliselt mitte väga halb või piinavalt halb.

Emerging Markets

Arenevad turud on need majandused, mis kasvavad, kuid ei ole jõudnud arenenud maailma tasemele nagu Lääne-Euroopa, USA, Kanada ja Jaapan.

Erinevalt lääneriikide valitsustest laenavad mõned EM-i riigid pigem USA dollareid kui müüvad oma koduvaluutas nomineeritud võlakirju.

Näiteks on Indoneesial dollarites nomineeritud laene 7. aasta seisuga rohkem kui 2020% SKTst.

See tähendab, et Indoneesia valuuta ruupia väärtuse pidev langus sel aastal on muutnud selle võla Indoneesia valitsuse jaoks veelgi suuremaks probleemiks. Rahandusminister peab võla intresside maksmiseks ostma turult üha kallinevaid dollareid või alandama riigi dollarireserve. Ta valib viimase, kusjuures välisvaluutareservid langevad sel aastal pidevalt.

Teised riigid on sarnased. Hea uudis Indoneesia jaoks on see, et ta ekspordib tooraineid, millel on sel aastal tervikuna hästi läinud. Selle majandus kasvab üsna hästi.

Kui aga dollar jätkab tõusuteed, võivad Indoneesia ja sarnased dollarites võlakoormustega EM-riigid sattuda finantsraskustesse. Kindlasti oleks see Euroopa probleemidega võrreldes väga halb. Siiski pole see piinavalt halb.

Piiriturud

Piirturud on nõrgad majandused. Selle näiteks on Pakistan, mis oli mõnda aega EM-i staatuses, kuid osaliselt tänu COVID-19 pandeemiale libises taas tagasi.

Kui USA ja Euroopa andsid 2020. aasta märtsi lõpus korralduse majanduse sulgemiseks, põgenes kapital USA riigikassasse. Kui dollar tõusis hüppeliselt, langes Pakistani ruupia dollari suhtes tol ajal rekordmadalale tasemele.

Vaatamata Pakistani pandeemiaeelsele optimistlikule väljavaatele hakkasid investorid kriisi arenedes oma raha riigist välja tõmbama. Järgnes ruupia jätkuv langus ja üha raskem majandus.

Riigil oli tervisekriisi ajal EM-staatus, kuid see langes kiiresti piiriala staatusesse. Hiljutine jätkuv dollari tõus näib olevat asja hullemaks muutnud.

Pakistani SKT elaniku kohta peaks 1,250. aasta lõpuks langema 2022 dollarini, võrreldes 1,500. aasta umbes 2019 dollariga. TradingEconomicsi andmetel. Muidugi ei aita see selles riigis kedagi.