Eluasemehinnad sellistes riikides nagu Kanada, Austraalia ja USA on languse äärel, kirjutab Capital Economicsi peaökonomist. Kuid mitte iga riik ei saa oodata samas suurusjärgus hinnalangusi.
Capital Economicsi peaökonomisti Neil Shearingi teisipäevase teate kohaselt ei mõjuta tõusvad intressimäärad eluasemeturgu ainult USA-s. Majandusteadlane kirjutab, et madalad intressimäärad tõid kaasa koduhindade erakordse ja erakordselt globaalse tõusu.
Nüüd, kui intressimäärad on taas tõusmas, "on üha rohkem märke selle kohta, et see laenukulude kasv ja tulevaste täiendavate tõusu ootused õhutavad juba järsu languse eluasemeturgudel arenenud majandusega riikides," kirjutab Shearing.
USA koduhinnad tõusid kogu pandeemia ajal tavapärasest kiiremini, kuna intressimäärad langesid ajaloolisele madalseisule. Värskeimate andmete kohaselt olid koduhinnad aprillis üleriigiliselt 20.6% kõrgemad kui aasta tagasi samal kuul. riiklik S&P CoreLogic Case-Shilleri indeks.
Ta eeldab, et majanduslangused vähendavad järgmise paari aasta jooksul USA, Ühendkuningriigi, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa sisemajanduse koguprodukti 0.5–2%. Ta märgib, et see võib põhjustada Kanada ja Uus-Meremaa intressimäärade hoidmise oodatust madalamal, kuid sama ei saa öelda USA ja Ühendkuningriigi kohta. järgmise aasta jooksul,” kirjutab ta.
Elamumajanduse langus ei võrdu kohe hinnalangusega, kirjutab majandusteadlane. Aruandes viidatakse neljale eluaseme languse etapile, sealhulgas esimene etapp, mil eluasemeturu sentiment langeb, teine etapp, kus ostjate arv langeb, kolmas etapp, mis on määratletud eluasemeturu aktiivsuse meetmete langusega, ja neljas etapp, kus hinnad langevad. .
Shearingi sõnul on kolmandas etapis sellised riigid nagu USA, Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Rootsi. "Asjaolu, et languse kolme esimese etapi näitajad on nii kiiresti üle läinud, viitab sellele, et peaksime varsti nägema hinnalangust kõigil neil turgudel."
Majandusteadlane ei oota, et kõik loetletud riigid näeksid samasugust hinnalangust. Shearing prognoosib suurimat langust Kanadas ja Uus-Meremaal, kus hinnad võivad langeda 20%. Hinnad langevad Austraalias eeldatavasti 15% ja Rootsis 10%lt 15%le. Väikseim langus on Ühendkuningriigis, mis peaks langema umbes 5–10%, ja USA-s, mis peaks langema umbes 5%, ütleb majandusteadlane.
Capital Economics ütles hiljuti, et USA väldib tõenäoliselt eluasemehindade krahhi, kuna intressimäärad tõusevad, kuna riik eelistab fikseeritud intressimääraga laene, pingelisi laenutingimusi ja suhteliselt tugevat tööturgu.
Samuti ei oota Shearing, et eluasemeturg langeks samas mahus kui 2000. aastatel. "Siis paisutas eluasemehindade mulli hüpoteeklaenude kiire kasv, mida soodustasid lõtv regulatsioon ja lõdvad laenustandardid," kirjutab ta. "Kui mull lõhkes, leidsid majaomanikud end negatiivsest omakapitalist ja sundmüük lõi ennast tugevdava allakäiguspiraali."
Majaomanikud ja pangad on täna teises kohas, märgib ta. Aruandes öeldakse, et leibkondade võlg moodustab väiksema osa sissetulekutest kui aastatel 2000–2007, samas kui pangad taluvad kriisijärgsete regulatsioonide tõttu eluasemeturu langust paremini.
Siiski märgib analüütik, et langus võib tekitada probleeme arenduses, ehituses ja pankadevälises finantssektoris. "Mõõnaperioodidel on võimalus avastada haavatavusi valdkondades, mida on raske ette näha," kirjutab ta.
Kirjutage Shaina Mishkinile aadressil [meiliga kaitstud]