Hazarad on sihitud Afganistanis ja jälle

Aprillil 19, 2022 mitu plahvatust raputas ainult poisse Abdul Rahim Shahidi keskkool ja lähedal asuv Mumtazi hariduskeskus, mis mõlemad asuvad Dasht-e-Barchi piirkonnas, Shia Hazara naabruses Kabuli lääneosas, jättes kümneid hukkunuid või vigastatuid. Hazarasid peetakse Afganistani kõige diskrimineeritumaks vähemusrühmaks ja neid on sajandeid tagakiusatud. Peal 23. augustil 2021 avaldas Ameerika Ühendriikide holokausti memoriaalmuuseum a avaldus hoiatas hazaaride vastu suunatud genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude tõsise ohu eest. Avalduse kohaselt: „Nii etnilise kui ka usulise vähemusena on hazarad pikka aega silmitsi seisnud diskrimineerimise ja vägivallaga. Rühm on kannatanud sotsiaalse ja majandusliku marginaliseerumise ning füüsiliste rünnakute lainete all. Nagu nad lisasid: "Taliban või IS-K on pommitanud hazaara koole ja religioosseid kohti, sihikule on võetud meditsiinikliinikud ja mõrvatud hazara tsiviilisikud."

Tõepoolest, sellised rünnakud hazarate vastu Afganistanis ei ole uued. Näiteks 8. mail 2021 hukkus Afganistanis Kabulis kooli ees toimunud plahvatustes vähemalt 85 inimest ja sai haavata üle 240. Rünnaku ohvrid olid enamikus Dashti osariigis Syed Al-Shahda tüdrukute koolis käinud tüdrukud. -e-Barchi naabruskond Kabulis. Teises rünnakus, 12. mail 2020, võtsid kolm relvastatud meest sihikule Kabulis Hazara Shia naabruskonnas asuva sünnituskliiniku. Nad tapsid 24 ema, vastsündinut ja meditsiinitöötaja. 6. märtsil 2020 tapeti tseremoonial 32 kogukonna liiget. 24. oktoobril 2020 tappis pommiplahvatus Kabuli Hazara linnaosas asuvas hariduskeskuses 40 inimest. IS-K võttis vastutuse. Üle 70 sai vigastada. Loetelu jätkub.

Vaatamata jätkuvatele sihipärastele rünnakutele hazarade vastu Afganistanis, ei paista see teema rahvusvahelise üldsuse poolt piisavalt tähelepanu pälvivat. Selle vaikuse ja poliitilise tahte puudumisega tegelemiseks algatasid Briti parlamendiliikmed 2022. aasta aprillis a Parlamendiuurimine Hazarade olukorda Afganistanis ja Pakistanis (uurimine). Uurimise eesmärk on käsitleda hazarade olukorda Afganistanis ja Pakistanis ning kaardistada rühmituse vastu toime pandud kuriteod, eriti kui sellised kuriteod on sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod ja genotsiidid; teha kindlaks kogukonnale kättesaadav abi (juriidiline, humanitaarabi ja muu) ja selle puudujäägid; kaasama Ühendkuningriigi valitsust ja rahvusvahelisi osalejaid soovitustega kogukonnale abi andmiseks; ning tuvastada õiguskaitse ja vastutuse võimalused õiguskaitse saamiseks ning kaasata need kogutud tõenditega. Järgmiste kuude jooksul kuulab küsitlus ellujäänuid, eksperte, kogukondi abistavaid organisatsioone ja kõiki teisi, kellel on kogukonna olukorrast asjakohaseid teadmisi.

Uurimise eesmärk on heita valgust hazarade olukorrale ja kaasata rahvusvaheline üldsus tegutsema. Kuna aga Afganistan ei ole enam tähelepanu keskpunktis, võib erinevalt 2021. aasta augustist rahvusvahelise üldsuse kaasamine olla väga keeruline. Huvi ja poliitilise tegutsemistahte puudumine veab seda tagakiusatud kogukonda jätkuvalt alt.