Valitsuse jõupingutused sotsiaalmeedia tsenseerimiseks peaksid olema läbipaistvad

Eelmisel nädalal konservatiivne uudistesait Just the News teatatud et valitsusasutused tellisid oma katsed sotsiaalmeediat tsenseerida erakonsortsiumilt. Kuigi see lugu toidab konservatiivset paranoiat konservatiivsete rühmade suhtes kallutamisest, tõstatab see ka olulisi küsimusi valitsusasutuste ebaõigetest katsetest kõnevabaduse piirangutest mööda hiilida. See viitab vähemalt vajadusele läbipaistvuse ja avalikustamise korra järele, et vältida missioonide hiilimist ja poliitilist manipuleerimist.

Kaasatud erasektori grupp, konsortsium nimega Election Integrity Partnership, hõlmas Stanfordi Interneti-vaatluskeskust, Washingtoni Ülikooli informeeritud avalikkuse keskust, Atlandi Nõukogu digitaalset kohtuekspertiisi uurimislaborit ja sotsiaalmeedia analüüsifirmat Graphika. See tõsiste ja vastutustundlike organisatsioonide konsortsium töötas koos sisejulgeolekuministeeriumiga (DHS), et edastada sotsiaalmeedia ettevõtetele teatud postitused, mida nad pidasid 2020. aasta valimiste ajal valimiste valeinformatsiooniks. Sotsiaalmeedia platvormid võisid nende soovituste saamisel midagi ette võtta või mitte. Kuid platvormid tegutsesid ilmselt umbes kolmandiku ajast, vastavalt rühma aruanne 2020. aasta jõupingutuste kohta. Rühm on bänd uuesti kokku saada 2022. aasta valimisteks.

Just News väitis, et see avaliku ja erasektori partnerlus on õhukeselt varjatud katse vältida valitsuse tsensuuri esimese muudatuse piiranguid, ja võrdles seda nüüdseks diskrediteeritud ja tegevuse lõpetanud desinformatsiooni haldusnõukoguga.

Väärib märkimist, et DHS oma 24. augusti pressiteates teatas desinformatsiooni haldusnõukogu tegevuse lõpetamisest kinnitas uuesti et "kodumaad ohustava desinformatsiooni vastu võitlemine ja vastuseks avalikkusele täpse teabe andmine" on osa DHSi missioonist. Selle missiooni raames on alates 2018. aastast DHSi küberturvalisuse ja infoturbe agentuur (CISA) viidates sotsiaalmeedia platvormide postitustele, mis tema arvates kujutavad endast valimiste desinformatsiooni, ja teeb seda peaaegu kindlasti ka edaspidi.

Erasektori koostöö küsimus on punane heeringas. See, kas CISA või mõni muu valitsusasutus töötab erasektori ettevõtete konsortsiumi kaudu või otse sotsiaalmeedia ettevõtetega, näib olevat asjassepuutuva poliitika ja kõneprobleemide seisukohast ebaoluline.

Samuti väärib märkimist, et teistes riikides on sarnased valitsuse toimingud, mida üldiselt nimetatakse Interneti suunamisüksusteks. Ja need on kogu maailmas vastuolulised. Mitu aastat tagasi üritati neid kirjutada Euroopa Liidu terroristliku materjali direktiivi, kuid õigusteadlasena Daphne Keller märkida kodanikuvabadustest tulenevad vastuväited ajendasid Euroopa Parlamenti selle määruse osa kõrvale jätma.

Iisraeli versiooni Interneti-saatmise üksusest nimetatakse küberüksuseks ja selle toimingud on kohtud tunnistanud kõigist sõnavabaduse rikkumistest. Ta suunab regulaarselt Palestiina postitusi sotsiaalmeedia ettevõtetele tegutsemiseks. Aga ärigrupi aruanne septembris soovitas et sotsiaalmeedia ettevõtted olid nende postitustega seotud sisu modereerimisel erapoolikud. Aruandes soovitati muude reformimeetmete hulgas läbipaistvust.

See tundub mulle mõistlik esimene samm, isegi kui sõnavabaduse kaitsmiseks võib vaja minna täiendavaid piiranguid. Kui valitsusasutus viitab materjalile, mis tema arvates on ebaseaduslik või rikub ettevõtte teenusetingimusi, peaks ta selle soovituse avalikustama, mitte lihtsalt edastama seda sotsiaalmeedia ettevõtetele salaja. See ei oma ega tohiks olla oluline, kas agentuur peseb selle suunamise erasektori konsortsiumi kaudu. Samuti peaks asutus avaldama korrapäraselt oma tegevuse koondaruandeid. Aruanded ja nende aluseks olevad andmed peaksid olema sõltumatutele uurijatele läbivaatamiseks kättesaadavad.

Ka erasektori osapooled, kes edastavad valitsuse soovitusi, peaksid oma tegevusest piisavalt üksikasjalikult aru andma, et sõltumatud teadlased saaksid tehtut hinnata. Valimiste aususe partnerlus astus oma tagasivaatava aruandega esimese sammu selles suunas, kuid see peaks olema läbipaistev nii reaalajas kui ka oma tegevusest tagantjärele kokkuvõtte avaldamisega.

Sotsiaalmeedia poole pealt peaksid ettevõtted avalikustama, milliseid soovitusi nad riigiasutustelt otse või kaudselt saavad ning milliste alusel ja miks tegutseti. Ka seda tuleks teha reaalajas, teavitades kasutajat, kelle postitusi see mõjutas, et toimingud tehti riigiasutuse ettepanekul ja milline asutus oli kaasatud.

Nagu märkis tunnustatud ülemkohtu kohtunik Louis Brandeis, on päikesevalgus parim desinfektsioonivahend. Valitsuse tegevus ja sellega seotud avaliku ja erasektori partnerlused, mille eesmärk on materjalide eemaldamine sotsiaalmeediast, vajavad veidi desinfitseerimisvahendit.