Ülemaailmsetel energiaturgudel saabub rahulolematuse talv

Energiakulud olid sel suvel valusad, kuid sel talvel kujunevad need veelgi hullemaks.

Nafta ja maagaasi tarneturud on endiselt väga pingelised, kuid leevendust on näha vähe. Tarbijad peaksid rahulolematuse ja hindade tõusuga talveks valmistuma.

Selle põhjuseks on asjaolu, et Venemaa on mõlema turu keskmes ning Moskva võime mõjutada hindu ja pakkumist väljaspool oma Euroopa piirkondlikku turgu muutub iga päevaga ilmsemaks, kui nõudlus sügiseks ja talveks kasvab.

Naftaturgudel on tarbijad alates juunist näinud bensiinipumpade hinnalangust. Tavalise pliivaba toote riigi keskmine on alla 3.83 dollari gallonist – pärast seda, kui selle suve alguses saavutati rekord, mis ületas 5 dollarit gallonist.

Kuid suurema osa naftatoormehindade langusest põhjustavad hirm majanduslanguse ees, mitte pakkumise ja nõudluse põhialused. Toornafta ja rafineeritud toodete, nagu bensiin, diislikütus, lennukikütus ja kütteõli, varud on endiselt kriitiliselt madalad.

Kuigi tarbijad võivad mingil määral autoga mitte sõita, et vähendada oma kokkupuudet kõrgete bensiinihindadega, on neil talvel kodude ja kontorite kütmisel vähem valikuvõimalusi.

Pole üllatav, et Bideni administratsioon on selle dünaamika pärast mures, eriti novembri alguses toimuvate vahevalimiste tõttu. USA energiaminister Jennifer Granholm on palunud suurematel naftatöötlemisettevõtetel varuda tootevarusid, mitte eksportida kütust Euroopasse ja teistele näljastele turgudele. Taotlus paljastab administratsiooni põhimõttelise arusaamatuse energiaturgude toimimisest.

Naftaturud on ülemaailmsed ja USA rafineerimisettevõtted ekspordivad kütusetooteid, sest välismaised hinnasignaalid seda nõuavad. Need signaalid viitavad sellele, et mõned väljaspool Ameerika Ühendriike asuvad turud vajavad teatud rafineeritud tooteid rohkem kui USA turg – ja kui USA rafineerimistehased ei paku tarneid, tõusevad hinnad kogu ülemaailmses naftakompleksis veelgi kõrgemale.

Rafineerijad näevad lähteainehinna tõusu pärast seda, kui OPEC+ liider Saudi Araabia ähvardas eelmisel nädalal tootmist kärpida. See on toonud naftahinna alla umbes 100 dollari barreli.

Kuid on põhjust arvata, et hinnad tõusevad jätkuvalt. Toornafta enneolematud vabastamine USA strateegilistest varudest lõppeb oktoobris, Iraani tuumalepe, mis vallandaks täiendavad naftavarud, on endiselt tabamatu ning ELi ametlik embargo Venemaa nafta suhtes jõustub detsembri alguses.

EL-i embargo sunnib Venemaad leidma alternatiivseid turge üle 1 miljoni barreli päevas oma toornafta ekspordile ja veel miljonile barrelile päevas oma rafineeritud toodete ekspordile.

Ei ole mingit garantiid, et Aasia turud – eeskätt Hiina ja India – võtavad need barrelid endale ning lääneriikide jõupingutused Venemaa naftale “hinnalae” kehtestamiseks võivad need luhtuda. Moskva võib otsustada relvastada naftaturud, nagu ta on teinud maagaasiga, hoides hindade tõstmiseks barreleid kinni.

Justkui naftaturgudel poleks praegu piisavalt häiret, näib Iraak kodusõja lävel, sest OPECi suuruselt teise tootja poliitiline kriis süveneb.

Tagasi kodus on Atlandi ookeani orkaanihooaeg endiselt suur küsimärk ja tohutu risk. September ja oktoober on tavaliselt tugevate tormide kõige aktiivsemad kuud, mis viimastel aastatel on USA lahe rannikul rafineerimistehastelt ning nafta- ja gaasitootjatelt märkimisväärsed tarned välja löönud.

Ülemaailmsed turud ei saa endale lubada rohkem häireid, mitte tarbijariigid, kes püüavad enne talve meeleheitlikult oma paake täita.

Kui olukord naftaturgudel on halb, kahvatub see maailma maagaasituru meeleheitliku olukorra kõrval. Gaas ja veeldatud maagaas (LNLN
G) hinnad on kogu maailmas hüppeliselt tõusnud, purustades varasemad rekordid, mis püstitati pärast Ukraina konflikti puhkemist veebruari lõpus.

Euroopas on Nord Stream 1 gaasitoru kaudu gaasivoo ümber tekkinud segane olukord taas pead tõstnud, mille Vene omanikud teatasid ootamatult hooldusseiskamisest. Olukord on saatnud gaasitarneahelates lööklaineid ning hinnad Euroopas, USA-s ja Aasias tõusid uudiste põhjal rekordtasemele.

Venemaal on gaasitarnete osas veelgi suurem mõjuvõimu ja Moskva plaanide osas on endiselt vähe selgust. Ülemaailmsed gaasiturud on rohkem ühendatud kui kunagi varem, nii et kuna Venemaa tarnib Euroopat – parimal juhul – 20 protsenti oma võimsusest Nord Stream 1 torujuhtme kaudu, on mõju gaasivarustuse kättesaadavusele vägagi reaalne.

Tulemuseks on meeletu rüselus veeldatud maagaasi (LNG) tarnete pärast, kus Euroopa ja Aasia konkureerivad piiratud kaubavedude pärast, et tagada piisavalt gaasi, et valgust ja soojust kogu talve jooksul sisse lülitada.

Kuna Ukraina sõda näib üha enam pikaleveninud konfliktina, näib energiavarustusele avaldatava surve leevendamine olevat kindel. Gaasi ülemaailmsete hindade saatus ei sõltu suures osas Venemaa presidendi Vladimir Putini kapriisidest. Õudne mõte, tõepoolest.

Ja kuigi USA tarbijad on külluslike kodumaiste maagaasivarude tõttu turu kaost mõnevõrra isoleeritud, oleme jätkuvalt haavatavad hindade tõusule, kuna Euroopa sõltub üha enam USA LNG impordist, mis suurendab konkurentsi kodumaiste jae- ja tööstustarbijatega.

USA maagaasi võrdlushinnad tõusid hiljuti rekordkõrgele, üle 10 dollari MMBtu kohta pärast a 20 aastat madalate hindadega. Äärmuslik kuumus on suurendanud nõudlust suures osas Ameerika Ühendriikidest, kuna kodud ja ettevõtted kasutavad leevendust kliimaseadmeid. Kuid pole kahtlust, et Ameerika tunneb ülemaailmse tarnekitsikuse tagajärgi.

USA maagaas on eelmistel suvedel olnud keskmiselt 2–4 dollarit MMBtu kohta. Kuid kodumaiste gaasihoidlate tase on oluliselt madalam viie aasta keskmisest ja eelmise aasta sama perioodi tasemest, mis hoiab Henry Hubi hindu kõrgel.

Oma tohutute nafta- ja gaasivarudega võiks USA süveneva ülemaailmse energiakriisi leevendamiseks teha rohkem. Kuid kodumaised tootjad ei näe Washingtonis poliitilist tahet, kus Bideni administratsioon keskendub energiajulgeoleku asemel kliimamuutustele. Vältimatu "rahulolematuse talv" võib poliitikakujundajatele tuua võimsa reaalsuskontrolli.