16. jaanuaril 2023 Saksamaa välisminister Annalena Baerbock kutsutud eritribunali loomise eest, et anda kohtu alla Venemaa juhid agressiooni eest Haagis. Välisminister Baerbock rõhutas vajadus saata "Venemaa juhtkonnale (…) ja seega ka kõigile teistele maailmas väga selge sõnum, et agressioonisõda siin maailmas ei jää karistamata." Välisminister Baerbock kutsus lisaks üles uurima, kas Venemaa kuriteod on genotsiidid. Avaldus järgneb Prantsusmaa 2023. aasta detsembris avaldatud teatele, et agressioonikuritegudega tegelemine on prioriteet. Avalduses "toetas Prantsusmaa täielikult ka Ukraina kohtusüsteemi ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut, mille pädevusse kuulub erapooletu ja sõltumatu juurdlus, mille eesmärk on tagada selliste kuritegude eest vastutavate isikute vastutus." Kuna toetus agressioonikuritegude kohtule kasvab, kasvab ka surve USA-le ja Ühendkuningriigile oma seisukoht selles küsimuses välja selgitada.
Õhuvaade ristidest, lillelised austusavaldused ja fotod Venemaa rünnaku ohvritest … [+]
Getty Images
Välisminister Baerbock kutsus oma avalduses üles reformima rahvusvahelist kriminaalõigust, et kõrvaldada lünk, mis takistab Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul (ICC) agressioonisõja pidamise kuritegude menetlemist. Praegusel kujul tähendab see lõhe seda, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus ei saa Venemaa agressioonikuritegudega tegeleda.
Kuigi Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on volitused uurida kõiki Ukraina territooriumil toime pandud genotsiidi, sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid, ei saa ta teostada oma jurisdiktsiooni Ukraina-vastase agressiooni kuritegude suhtes. Seda nii, et agressiooni paneb toime Venemaa, riik, mis ei ole Rooma statuudi osaline. Üks võimalus oleks, et ÜRO Julgeolekunõukogu suunaks olukorra Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. Sellise katse oleks aga blokeerinud ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alaline liige Venemaa.
Uus üleskutse järjekordse õigusliku tee järele on täiendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, Rahvusvahelise Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu ees käimasolevaid meetmeid. Ettepanek on luua erikohus, Ukraina-vastase agressioonikuritegude karistamise erikohus (eritribunal), mis keskenduks piiratud määral agressioonikuriteole, mida kolm muud kohtut ei käsitle. Ekspertidena näitama“Et aidata tagasi lüüa president Putini jõledatele katsetele hävitada rahu Euroopas, on meil aeg luua selline erikohus. Seda tehes tegutseme solidaarselt Ukraina ja selle rahvaga ning anname märku oma kindlameelsusest, et agressioonikuritegu ei sallita ja et me ei jäta kivi kivi peale, lõpetades kohutavad sündmused, mida praegu näeme, tagades sellega. et need, kes on selliste õuduste valla päästnud, kuuluvad kriminaalseaduse alusel isiklikule vastutusele, et õiglus saaks jalule seatud.
16. jaanuaril 2023 avaldas üle 100 eksperdist koosnev rühm a avaldus nõudes erikohtu moodustamist. Nad selgitasid, et „eritribunal tuleks moodustada – samadel põhimõtetel, mida juhtisid liitlased 1941. aastal –, et uurida Valgevene abiga Venemaa agressiooniakte Ukrainas ja seda, kas need on agressioonikuriteod. Lisaks president Vladimir Putini uurimisele ja süüdistuste esitamisele võib tribunal võtta vastutusele ka Venemaa ja võib-olla ka Valgevene riikliku julgeolekunõukogu liikmed ning selle ilmselgelt ebaseadusliku sõja poliitilised ja sõjalised juhid. (…) Tribunal tugineks rahvusvahelisele õigusele, mis keelab agressiooni, ja Ukraina siseriiklikule õigusele – mis näeb agressiooni kriminaalkuriteona.”
Kuigi paljud riigid toetavad seda sammu, hoiavad USA ja Ühendkuningriik jätkuvalt oma toetust algatusele, mis on mures selle võimaliku pretsedendi pärast. Kuigi see võib erikohtu loomist edasi lükata, ei tohiks see seda takistada. Venemaa agressioonikuriteoga tuleb tegeleda nii kiiresti kui võimalik. Lisaks tuleb saata selge sõnum kõigile teistele diktaatoritele, kellel võivad olla Putini püüdlused.
Allikas: https://www.forbes.com/sites/ewelinaochab/2023/01/22/germany-calls-for-a-tribunal-for-putins-crime-of-aggression/