Euroopa ei pääsenud veel energiakriisist

Seni on an energiakriis on mõnevõrra ära hoitud Euroopas. Kuid poliitika ja poliitiline risk jäävad alles. Naftapullidel ei tohiks olla raskusi energiahindade tõusu prognoosimisega, seda osaliselt tänu ELile.

Selline poliitiline risk, mida juhib Venemaa nafta hinna ülempiir, "võib vallandada olulisi ja järske muutusi laiemas turukeskkonnas, mis võib mõjutada turgude nõuetekohast toimimist ja lõpuks ka finantsstabiilsust". Bloomberg artiklit märgitud 22. jaanuaril. Hinnapiir (tuntud turukorrektsioonimehhanismina) hakkab kehtima 15. veebruar.

Praeguseks on Brenti toornafta, Euroopa naftaturgude enim noteeritud hind, alates 30. detsembrist pidevalt langenud. Nagu ka kõige olulisem Hollandi maagaasiturg.

Robin Brooks, Rahvusvahelise Rahanduse Instituudi peaökonomist, märkis 26. jaan et hindade langus on Euroopa jaoks vastuoluline signaal. Endiselt on "energiašokk", kui mitte kriis, kirjutas Brooks oma Twitteri lehel. Elektrihinnad on mõnes riigis kõrgemad, eesotsas Euroopa majanduse südameks oleva Saksamaaga.

Elektrihinnad on jätkuvalt kõrged Euroopas võrreldes aastatagusega, isegi kui toormehinnad on langenud. Mõned ettevõtted on sulgenud tehased. Dow Chemical koondab üle 2,000 töötaja, tuues üheks põhjuseks energiakulud. Bloomberg teatas Eelmine nädal.

Euroopa Liit on Venemaa nafta ja gaasi oma energiamaatriksist üsna edukalt ära lõiganud, kuigi osa gaasi juhitakse endiselt torudesse läbi Turkish Streami ja veeldatud maagaasina (LNG). Vene toornafta tuleb ümberlaadimise teel. Nende asendamiseks loodi uued energialiidud Katari, Egiptuse, Aserbaidžaan (maagaas) ja USA on esiplaanile tõusnud. Vähemalt ühega kaasneb poliitiline risk.

Venemaa väljas. Kes on sees?

USA on asendanud osa Venemaa maagaasitarnetest veeldatud maagaasiga ehk LNG-ga. Selleks on vaja veeldatud maagaasi sadamaid, mida Euroopa vajab rohkem, kuid mida on piisavalt, et muuta USA oma peamiseks veeldatud maagaasi tarnijaks. USAst sai 2022. aasta esimeses kvartalis tänu Euroopale maailma suurim LNG eksportija, energiateabe administratsiooni andmetel.

LNG hinnad on kõrgemad kui torugaasi hinnad, kuid sellega ei kaasne praegu Venemaaga suhtlemise poliitilist riski ega halba välimust. Need kõrgemad hinnad jättis EL 2022. aastal vajaduse ja meeleheite tõttu kahe silma vahele. Aga, a Reutersi veerg, autor Gavin Maguire 20. detsembril avaldatud artiklis märgitakse, et sel aastal pöörab EL suuremat tähelepanu kuludele ja eelkõige kulude kärpimisele. Maguire kirjutas, et selline samm "võib tuua kaasa tõsise leevenduse, kuidas Euroopa sõltub jätkuvalt imporditud energiatarnetest".

Seda teades on EL pidanud odavat torugaasi mujalt otsima.

Venemaa gaasieksport moodustas varem ligikaudu 40% kogu Euroopa riikide imporditavast gaasist ja 60% Saksamaa imporditavast gaasist. Viimase 20 aasta jooksul on EL suurendanud oma Venemaa gaasi oste tööstuse hinnangul 150%.

Kui Ukraina sõja tõttu algasid Venemaa-vastased sanktsioonid, oli Euroopa kiire Venemaa nafta ja gaasi sanktsioonidega. Venemaa vastas teene, muutes Euroopa jaoks olulise fossiilkütuse kättesaamise veelgi raskemaks. Euroopal pole olnud muud valikut, kui otsida mujale, isegi kui ta tugines Venemaa ja Poola kivisöele, vaatamata oma räpasele saastavale kuvandile – see on Euroopa rajamise jaoks ebameeldiv. See võimaldas saudidel eksportida oma naftat Euroopasse, asendades samal ajal kohaliku nõudluse Venemaa toornaftaga.

Aserbaidžaan sai lahenduseks maagaasile eelmisel suvel. Riik tarnib juba naftat ja gaasi Austria, Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Hispaania, Iirimaa, Portugal, Rumeenia, Horvaatia ja Tšehhi Vabariik. 2022. aastal ulatus Aserbaidžaani gaasitarnete maht ELi 12 miljardi kuupmeetrini ja see topeltimport maagaasi 2027. aastaks, EL on teatanud.

Aserbaidžaan on juba "päästnud Itaalia deindustrialiseerumisest," ütles Matteo Villa, Rahvusvaheliste Poliitikauuringute Instituudi DataLab juht. teatas väidetavalt Aseri ajalehele, mis tõstab esile kaks aastat vana Aadria-ülese torujuhtme väärtust. See torujuhe ühendub Trans-Anatoolia maagaasitoruga (TANAP), mis ühendab Aserbaidžaani Lõuna-Kaukaasia torujuhtmega.

Aserbaidžaani maagaasist ei piisa Euroopa tarnepiirangute korvamiseks.

Venemaal on maailma suurim tõestatud gaasivarud 37.4 triljoni kuupmeetriga (tcm). Aserbaidžaanis on 2.5 tcm. Naaberriigis Türkmenistanis on 13.6 tcm (mõnedel andmetel 19 tcm). Ja Kasahstanis on veel 2.3 tcm. Kuid Türkmenistani ja Kasahstani gaas peaks jõudma Euroopasse Aserbaidžaani kaudu Kaspia mere vahelise ühenduse torujuhtme kaudu. Probleem on selles, et torujuhet pole olemas, välja arvatud paberil.

Euroopa peab mitmekesistamise eest maksma. Sellega kaasnevad erinevad tarneriskid. Teine sõda on üks neist.

ELi energiajulgeolek pole veel turvaline

Aseri gaasitarnetel läände on kaks suurt ohtu: Venemaa ja Iraan.

Järgi USA valitsuse meediaallikad, Venemaa on saatnud investeerimispanga Troika Dialog endise tegevjuhi, Forbesi börsil noteeritud miljardäri

Ruben Vardanjan, saada Kremli defacto näoks Aserbaidžaani – Mägi-Karabahhis. Ta krooniti"riigiminister” piirkonna, tuntud kui "Artsakh" separatistlikele armeenlastele, millel puudub igasugune rahvusvaheline tunnustus ja mida patrullisid Vene sõjaväeüksused. Ta elab seal. Aserbaidžaan võttis suurema osa sellest piirkonnast tagasi 2020. aasta sügisel. Vaatamata tihedatele sidemetele Kremliga on tal õnnestunud pääseda lääne sanktsioonidest.

Vardanyan konfiskeeris väidetavalt kulda, vaske ja molübdeeni miinid kuulumine Aserbaidžaanile, nii et piirkonda kajastava Londonis asuva uudistesaidi EU Today andmetel on seal vaidlusi. Vardanjan väidab, et Aserbaidžaan "piirab" seda vaidlusalust piiriala, kus elavad armeenlased ja keda kaitsevad Vene sõjaväelased. Vardanjan on öelnud, et Aserbaidžaan kavandab 120,000 XNUMX armeenlase "genotsiidi", mis on praeguseks juba suurem kui Karabahhis elavate inimeste arv.

Janusz Bugajski, Jamestowni fondi vanemteadur, kirjutas ajakirjas op-ed 27. jaanuari raamatus The Hill, et "Vardanjani katsed destabiliseerida ja fiktiivsete numbritega manipuleerida kordavad Putini taktikat, kes liialdas Venemaa elanike arvuga enne Krimmi, Donbassi ja teiste Ida-Ukraina piirkondade annekteerimist."

Analüütikud näha Aseri-Armeenia piirikriisi kui potentsiaalset pulbritünni. Halvim stsenaarium on see, et sõda jätkub tõsiselt ja Aseri gaasitorud seisavad silmitsi tarnehäirete võimalusega.

Varem on mõned Euroopa Parlamendi liikmed seda teinud nõudis sanktsioone Aserbaidžaani vastu sõja tõttu, kuid mitte alates umbes 2014. aastast. Detsembris üksik kongresmen, vabariiklaste esindaja Michael Garcia (CA-27) nõudis sanktsioone. California on koduks suurele armeenlaste kogukonnale.

Aserbaidžaani järel ei ole praegu mingeid meetmeid.

Euroopa energiajulgeoleku jaoks on Karabahhi ja Venemaa huvid Armeenias potentsiaalsed "tapmislülitid" usaldusväärse Aseri maagaasi jaoks.

Iraani riskid suurenevad

Teine oht on Iraan, igavene oht.

Teheranil on Aserbaidžaaniga omad probleemid. Esiteks ei meeldi Iraanile ka Aserbaidžaani tihedad diplomaatilised sidemed Iisraeliga, riigil, mida ta ei tunnusta, on õigus eksisteerida.

Lisaks kavandatav Zangezuri koridor, transiiditee, mis ühendaks Aserbaidžaani ja Türgit, katkestaks Iraani ja Armeeniat ühendava maa. Iraan vihkab seda ideed analüüs Jamestowni fond avaldas sügisel.

Zangezur on Aseri presidendi Ilham Alijevi prioriteet. See ehitaks uusi kiirteid ja raudteed, mitte torujuhtmeid, ning ELile see meeldiks, kuna ta on just nendega lepingule alla kirjutanud, lootes muuta need usaldusväärseks ja pikaajaliseks fossiilkütuste tarnijaks.

Möödunud nädalal avaldas Iraani revolutsiooniline kaardivägi Aserbaidžaanile suunatud videohoiatuse – klipi sõjaväeriietes lastega, kes seisavad piiril Iraani lippudega. The AP teatas surmaga lõppenud tulistamisest reedel Iraanis Aserbaidžaani saatkonnas viibinud turvatöötaja vigastas kaht saatkonna töötajat. Aserbaidžaani president Alijev sulges saatkonna ja nimetas rünnakut "terrorirünnakuks". Iraan vallandas kohe ametis olnud politseiülema, millest Bakuu pidas sammu ebapiisavaks.

Kas sõjast väsinud turg teeb selle Euroopa energiavarustuse võimaliku kuumanupu probleemi põhjal midagi ette? Tasub vaadata.

Vahepeal ...

Oil Bulls Olge valmis

Nafta- ja gaasipullid peavad Euroopa energiapoliitikat armastama.

Euroopa halvimad stsenaariumid pole sel talvel veel välja kukkunud, kuid seda tänu energianormidele, soojale talvele ja madalamatele maagaasihindadele. Mõned riigid on paremad kui teised.

Viimase kolme ja kuue kuu jooksul on börsil kaubeldav fond FTSE Europe vastavalt 25% ja 13% plussis, edestades S&P 500. Kõik see on tingitud Wall Streeti talvemurede raugemisest. Euroopa on rahas.

Ameerika veeldatud maagaas, Venemaa kivisüsi, Venemaa toornafta ümberlaadimine ja Aseri gaas on parandanud Euroopa meeleolu. Nad on vältinud seda, mis näis katastroofina.

Kuid Euroopa pole veel metsast väljas. Euroopa Liidu oma uus keeld Venemaal rafineeritud naftasaaduste import koos hinnapiiranguga algavad kõik mõne päeva pärast. Euroopa draamast kaugel on Hiina taasavamas. Mõlemad muudatused võivad naftainvestoritele kasulikud olla.

Siin on Goldmani arvamus:

Suurim hoiatus on Euroopa nõudlus, uute energialepingutega seotud jätkuvad riskid ja Euroopa jätkuv tung fossiilkütuste järgse majanduse poole iga hinna eest.

Euroopa Komisjon teatas, et peatab hinnalae reegli, kui peaks ilmnema risk Aseritaire tarnetele, nagu Oil Price.com märkis 23. jaanuaril.

"Komisjon on valmis mehhanismi aktiveerimise eelnevalt peatama, kui Euroopa Keskpanga, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja ACERi (ELi energiaregulatsiooni rühmitus) analüüs näitab, et riskid kaaluvad üles saadava kasu," ütles Euroopa Liidu energiavolinik Kadri. Simson ütles.

Vahepeal on Aserbaidžaani-Armeenia kriis muret ELi varustuskindluse pärast. Brüssel võiks astuda silmapaistvamasse vahendajarolli kahe riigi vahel. Peale selle peab Euroopa fossiilkütuseid mujalt otsima. USA, Katar, Alžeeria, Aserbaidžaan, Norra, Nigeeria ja tulevikus Mosambiik avamere LNG jäävad Euroopa parimaks mitmekesistamise strateegiaks. Hiina taasavamisel suureneb konkurents tarnete pärast ning nafta ja gaasi hinnad peaksid tõusma.

Suurim hoiatus naftahindade osas on Euroopa majandus, uute energialepingutega seotud riskid ja tõuge fossiilkütuste järgse majanduse poole. Euroopa aktsiaturg on tundunud kasvuloona. Äritegevus on viimaste andmete põhjal elavnenud PMI loengs. Et väljavaade paraneks, pööravad portfelliinvestorid ja ettevõtted tähelepanu Ukrainale. Ja kas Euroopa energiatarneahel jääb ELi tehaste ja kontoritornide jaoks draamavabaks (ja madalaks kuluks) või mitte.

Allikas: https://www.forbes.com/sites/kenrapoza/2023/02/01/europe-didnt-escape-an-energy-crisis-just-yet/