Energiajulgeolek, hinnad on kriisi ajal kliimamurede ees prioriteetsed

Bideni administratsioon, Euroopa Liit ja Ühendkuningriik kehtestasid Venemaa majandusele hulga sanktsioone karistuseks Ukrainasse tungimise eest. Seni pole aga Venemaa naftaekspordi suhtes sanktsioone kohaldatud, et vähendada majanduslikku mõju läänes.

See ei ole aga takistanud kauplejaid "enesesanktsioneerimast", vältides vabatahtlikult Venemaa toornaftat ja rafineeritud tooteid, et vältida võimalust sattuda Venemaa pankadele ja laevandusele kehtestatud sanktsioonide üha laienevasse võrku. Samuti on mõeldav, et kui Venemaa president Vladimir Putin jätkab oma agressioonisõda Ukraina vastu, võivad järgmisena kehtestada sanktsioonid energia ekspordile.

Selle tulemusena väheneb Venemaa toornafta ja toodete eksport ligikaudu kolmandiku võrra, tekitades hirmu niigi ülekuumenenud naftaturul ja viies rahvusvahelise võrdlusaluse Brenti toornafta hinna ligi 120 dollarile barrel, mis on seitsme aasta kõrgeim tase.

Tõusvad toornafta hinnad on juba hakanud voolama alla nurgatanklasse, kus autojuhid valutavad. Tavalise pliivaba riigi keskmine hind oli pühapäeval üle 4 dollari gallonist ja autojuhid peaksid eeldama, et hinnad tõusevad seni, kuni geopoliitiline olukord püsib ebastabiilne.

Kindlasti on USA naftasektor valmis aitama leevendada energiakriisi, suurendades kodumaist tootmist. USA naftajuhid nõuavad üha enam, et president Biden paneks föderaalvalitsuse täie jõu põlevkivitootjate taha – sektorist, mida ta on demokraatide koalitsiooni edumeelsele tiivale noogutuseks teadlikult kõrvale hoidnud.

Pioneeri loodusvarade tegevjuht Scott Sheffield ütles hiljuti, et see on kooskõlastatud jõupingutus põlevkivitootjate ja föderaalregulaatorite vahel võiks aastani 10 suurendada põlevkiviõli tootmist igal aastal 2025 protsenti. Selline kasv tööstusele, mis toodab juba praegu ligi 12 miljonit barrelit päevas, aitaks leevendada naftaturgude tarnekriisi, eelkõige vaba tootmisvõimsuse osas. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC+) laiendatud tootjarühma seas väheneb, samal ajal kui nõudlus jätkub pandeemiast taastumas.

Investorid on olnud ettevaatlikud, et lubada põlevkivitootjatel kasvada üle 5 protsendi aastas – kuigi turud kutsuvad neid selgelt üles tarneid suurendama –, kuna tööstus ei ole suutnud pakkuda suurt rahalist tulu ja kliimapoliitikaga seotud risk on reguleeritud.

Põlevkivisektor on teinud imetlusväärset tööd aktsionäride tulude vähendamisel, pakkudes rekordtasemel vaba rahavoogu, mis on suurendanud dividende, aktsiate tagasiostmist ja tugevdanud bilanssi.

Viimane takistus on sotsiaalne surve keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide (ESG) üle. Need ei kao üleöö – isegi tööstuse ja Valge Maja koostööl. Kuid investorid võivad lähiajal olla valmis leevendama ESG parema jõudluse nõudeid, et aidata Ameerikal ja tema liitlastel parandada oma energiajulgeolekut ja ohjeldada hinnatõusu.

Devon Energy tegevjuht Rick Muncrief ütles hiljuti, et Bideni administratsiooni taotlus võib muuta põlevkivitootjate jaoks lihtsamaks toodangu suurendamise ilma aktsionäride viha tekitamata.

Praegu tundub see aga ebatõenäoline. Bideni administratsioon, kes on muutnud kliimamuutuse üheks keskseks poliitikasambaks, on seni Ukraina konflikti kasutanud selleks, et rõhutada vajadust vähendada USA naftasõltuvust, mitte suurendada sisetoodangut. President Biden on seda seisukohta väljendanud vaatamata sellele, et ta on teinud mitmeid katseid, et OPEC+ koalitsioon, kuhu kuulub ka Venemaa, suurendaks toornafta tootmist hindade vähendamiseks.

Administratsiooni positsioonil on vähe mõtet. Bidenil on vähe võimalusi hindade ohjeldamiseks, millel võivad olla poliitilised tagajärjed demokraatide jaoks novembris toimuvatel vahevalimistel. Biden võib jätkata riigi strateegilise naftareservi (SPR) vähendamist, kuid ta on seda teinud kaks korda alates detsembrist, ilma et see oleks naftahindadele püsivalt mõjunud.

Selle põhjuseks on asjaolu, et ülemaailmsed naftaturud töötavad praegu väga väikeste toor- ja rafineeritud toodetega, nagu bensiin, diislikütus, kütteõli ja lennukikütus. SPR-i kasutamine vähendab neid varusid veelgi ja tekitab turul suuremat hirmu ülemaailmse vaba tootmisvõimsuse puudumise pärast – mis on pakkumise poolel tõeline probleem.

Maailmas on vaba tootmisvõimsust ligikaudu 2.5 miljonit barrelit päevas, peamiselt Lähis-Ida tootjate seas. Pool sellest vabast tootmisvõimsusest on Saudi Araabias ja veerand Araabia Ühendemiraatides (AÜE). Seetõttu on praegused Venemaa ekspordihäired, mis on hinnanguliselt 2.5 miljonit barrelit toor- ja rafineeritud tooteid päevas, nii murettekitavad. Turgudel pole pehmendust.

Saudi Araabia ja AÜE on OPEC+ koalitsiooni võtmeliikmed koos Venemaaga. Tootjarühm on juba teatanud, et ei kavatse suurendada tootmist üle varem välja kuulutatud 400,000 XNUMX barrelit päevas. Lühidalt, ärge oodake, et OPECi kartell ja selle kartellivälised partnerid tulevad appi, eriti kuna USA ja Saudi Araabia suhted on olnud segased pärast seda, kui Biden Valge Maja okupeeris.

USA poliitikakujundajad peaksid kaaluma SPR vabastamist kooskõlas suurenenud põlevkivitootmisega. See annaks turule tarned, mida ta praegu vajab, jättes samal ajal põlevkivitootjatele aega investeeringute suurendamiseks, mille kaks eesmärki on suurendada eksporti meie liitlastele ja täiendada SPR-i. Mõlemal juhul annaks see Bideni administratsioonile rohkem paindlikkust, kui Ukraina olukord jätkab oma praegust langustrajektoori.

See võib olla Bideni ja tema demokraatliku koalitsiooni suur nõue. Kuid parem on seada prioriteediks otse meie ees seisev kriis – energiajulgeolek – pikaajalisele, kliimamuutustele. Lõppude lõpuks ei ole Bidenil ja demokraatidel aega ega võimet kliimamuutustega tegelemiseks, kui valijad nad kõrgete energiahindade ja kiire inflatsiooni tõttu ametist vabastavad.