19. juunil tähistatakse rahvusvahelist konfliktiaegse seksuaalse vägivalla kaotamise päeva. Päeva kehtestas ÜRO Peaassamblee aastal 2015. Selle eesmärk on heita valgust konfliktidega seotud seksuaalvägivalla (CRSV) teemale. Vägivald, millele see keskendub hõlmab „vägistamine, seksuaalorjus, sunniviisiline prostitutsioon, sunnitud rasedus, sundabort, sunniviisiline steriliseerimine, sundabielu ja mis tahes muu võrreldava raskusastmega seksuaalvägivald, mis on toime pandud naiste, meeste, tüdrukute või poiste vastu, mis on otseselt või kaudselt seotud (ajaliselt, geograafiliselt või põhjuslikult) konfliktiks."
CRSV on iseseisev oht kollektiivsele julgeolekule, nagu on rõhutanud ÜRO. Nagu ÜRO aruanded, 2021. aastal on CRSV sagenenud, kuna „pigem sõjaliste kui diplomaatiliste ja poliitiliste vahendite kasutamine tõi kaasa märkimisväärse mastaapse ümberasustamise, mis tõi tsiviilisikud kokku kõrgendatud seksuaalse vägivallaga. Kasvav ebavõrdsus, suurenenud militariseerimine, vähenenud kodanikuruum ning väike- ja kergrelvade ebaseaduslik vool aitasid muuhulgas kaasa ka laialdase ja süstemaatilise konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla õhutamisele isegi keset ülemaailmset pandeemiat. Selliste rünnakute sihtmärgiks on naissoost rahuehitajad ja inimõiguste kaitsjad, aktivistid ja eestkõnelejad, kes töötavad selle nimel, et rõhutada CRSV ellujäänute rasket olukorda ja kaitsta nende õigusi, ja teised. Neid on kättemaksuks kasutatud seksuaalvägivalla ja ahistamise ohvriks.
Naised seisavad paljaste säärtel ja kilekott pea kohal … [+]
AFP kaudu Getty Images
Näiteks alates 2021. aasta veebruarist on Myanmar olnud tunnistajaks ühele eskalatsioon CRSV-s, mil sõjaväge ja Myanmari politseid süüdistatakse meeleavaldajate ja ajakirjanike ning isegi laste vastu suunatud seksuaalse vägivalla kasutamises. Tuhandetel Myanmari sõjaväelaste käest CRSV-st ellujäänutel ja praegu Bangladeshis Coxi Bazari põgenikelaagris elavatel rohingjadel puudub jätkuvalt juurdepääs arstiabile, mida nad vajavad nii füüsiliste kui ka psühholoogiliste julmuste tagajärgedega toimetulemiseks.
2022 pole palju parem olnud. Ukrainas süüdistatakse Vene sõdureid CRSV toimepanemises paljudes piirkondades, sealhulgas Mariupolis, Kersonis, Kiievis, Mõkolaivis ja paljudes teistes piirkondades. 3. juuni 2022 seisuga on ÜRO inimõiguste ülemvolinik saanud aruanded 124 CRSV aktist Ukrainas. Ukraina valitsus teatatud et koostöös UNICEFiga sai nende psühholoogilise toe vihjetelefon 2022. aasta aprilli lõpuks ligikaudu 400 väidet Vene sõdurite poolt toime pandud CRSV kohta. Selliseid teateid tuuakse jätkuvalt päevavalgele.
Kui konfliktiga seotud seksuaalvägivald on tõepoolest iseseisev oht kollektiivsele julgeolekule, siis miks me ei reageeri sellele nagu teistele kollektiivse julgeoleku ohtudele? Selles vaimus kuulutas Nobeli rahupreemia laureaat dr Denis Mukwege välja uue algatuse, Punase joone algatuse, mille eesmärk on lüüa punane joon konfliktides seksuaalse vägivalla kaudu. The algatus püüab luua õiguslikult siduva rahvusvahelise dokumendi, et "ärgata selget moraalset tagasilükkamist ja rahvusvahelist pahameelt, kui seksuaalset vägivalda kasutatakse sõjarelvana; tagama riikide jõulisema ja õigeaegsema reageerimise kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega; ning kehtestada selged juriidilised kohustused, mis suurendavad kulusid mitte ainult üksikisikute, vaid ka valitsuste jaoks, kui nad ei tegutse. CRSV, oht kollektiivsele julgeolekule, nõuab igakülgset reageerimist. Riigid ja rahvusvaheline üldsus peavad liituma dr Mukwegega selle olulise algatusega ja tegema lõpu CRSV-le.
Allikas: https://www.forbes.com/sites/ewelinaochab/2022/06/19/conflict-related-sexual-violencea-threat-to-collective-security/