Hiina pikendas oma kullaostu maikuus seitsmendat kuud järjest, andes märku keskpanga suuremast deollariseerumisest.

kullakangid

AP

  • Hiina pikendas kullaostmise seeriat maikuuni, lisades veel 16 tonni.

  • See ei ole üksi oma kullavarude suurendamisega, sest keskpangad vähendavad dollarireserve.

  • Hiina välisvaluuta hoiused langesid mais 3.18 triljoni dollarini.

Keskpanga suurenenud nõudlus kulla järele ei ole veel vaibunud, kuna Hiina kogus mais kollast metalli rohkem, teatas Bloomberg, kes venitas oma ostuhuvi seitsmendale kuule.

Riigi keskpank ostis eelmisel kuul 16 tonni reservtooret, jätkates novembris alanud trendi. Eelmise kuue kuu jooksul omandas Hiina 144 tonni kulda ja on nüüdseks kogunud 2,092 tonni.

Hiina ei ole ainus riik, mis suurendab nõudlust väärismetallide järele. Maailma kullanõukogu teatas varem ostude massilisest tõusust eelmise aasta jooksul; ainuüksi selle aasta esimeses kvartalis ostsid keskpangad 228.4 tonni kulda, saavutades uue kvartalirekordi.

Välisriikide jõupingutused metallivarude suurendamiseks järgivad USA dollarist kui reservvaluutast üha suuremat eemaldumist.

See liikumine kiirenes pärast seda, kui Ukraina sissetungi tõttu sai rahaline raha relvaks Venemaa vastu. See oli karistusmeede, mis sundis teisi riike ümber mõtlema oma sõltuvuse USA valuutast.

WGC maikuu uuringu kohaselt ootavad pooled keskpankadest dollari reservide osakaalu langust, moodustades järgmise viie aasta jooksul 40-50%. Samal ajal ennustatakse kulla hinna tõusu samal perioodil.

Samast uuringust selgus, et veerand keskpankadest kavatseb järgmise aasta jooksul oma kullavarusid täiendada.

Hiina keskpanga andmed näitasid, et Hiina lõpetas mai 3.18 triljoni dollari suuruse välisvaluutareserviga, võrreldes aprilli 3.20 triljoni dollariga.

Esimeses kvartalis oli see Singapuri järel suuruselt teine ​​kulla ostja.

Lugege Business Insideri algset artiklit

Allikas: https://finance.yahoo.com/news/china-stretched-gold-buying-spree-214450069.html