Kas poekaaslased saavad kodus töötada?

Mõni aeg tagasi külastasin Seattle'is Nordstromi juhtkonda. Ringkäigu ajal poes sain juhuslikult teada naiste kingamüüjast, kellel oli klientide nimekiri, kellele ta helistas, kui saabusid uued kingad või kui müük oli katkemas. Ta oli üks kingaosakonna tipptootjaid. Tal oli klientide nimekiri ja iga nime juures oli eelistuste märkus. Teatud kingad ei jõudnud ilmselt kunagi müügipõrandale, sest tal oli võimalus rääkida oma klientidega vapustavatest uutest ostudest.

Veteranmüüja töötaks poes pikemalt, sest kõned lubasid talle müüki ja vahendustasu.

Kiirelt edasi – kas see müügimees suudab kodus töötada ja toota sellise müügimahu, mida Nordstrom temalt ootab? Ilmselt mitte. Ta peab olema müügipõrandal, et veenda oma kliente iga müüdava kinga kvaliteedis, välimuses ja sobivuses.

Praegu käib arutelu, kas pandeemia on sundinud teistsugusele suhtumisele. Kaugtöö on muutunud standardiks paljudele paljudele tööstusharudes alates tervishoiust kuni hariduse ja isegi kinnisvarani. Kinnisvaramaaklerid näitavad kodusid eemalt, kuid avatud uste päevade näitused aitavad endiselt kodusid ja kinnisvara müüa.

Nii nagu kingaäris, tahavad inimesed enne eluaegse otsuse tegemist näha kinnisvara ja kodusid. Seega on kinnisvaramaakler telefoni teel ja püüab ka isiklikult kokku leppida.

Käib arutelu, kas jaekauplused võivad lubada oma kaastöötajatel kodus töötada. Jaekaubandus seisab aga silmitsi suurema väljakutsega, kuna suur osa sektorist vajab endiselt seda üks-ühele isiklikku suhtlust.

Telliskivipoodides saab tippmüüja moodi müüa ebamoekatele, sest tal on müügipõrandal tekkinud usaldus. Lasterõivaste müüjal on oma lapsed ja talle meeldivad lapsed. Seetõttu saab ta müüa lasterõivaid väikestele lastele, kes ei soovi riideid osta.

Kauplused loodavad sageli oma parimatele müügipartneritele, et kujundada osakonna välimus ja lõpuks müüa õige välimus õigele inimesele õigel ajal. Kogemusi ja suhteid, mis viivad eduka müügini, õpitakse ja teostatakse müügipõrandal.

Mõned jaemüüjad katsetavad otseülekannet kaugematest asukohtadest ning neil on videod, mis kirjeldavad rõiva tunnet ja sobivust.

Jaemüüjad võtavad omaks ka mõjutajad ja Neiman Marcus katsetab programmi stiilinõustajate sotsiaalmeedia sisuprotsesside vormistamiseks. Igal juhul, kui stiilinõustajad on valgustatud kauba kohta, mida nad esile tõstavad, saavad nad selle toote tugevaks pooldajaks. Müügile jõudmine ja mee koju toomine jääb siiski müüja enda teha.

Muidugi võib tellise ja mördi kauplustes müügikulusid vähendada. Toidupoodides alustatud iseväljaregistreerimine läheb üle tavakauplustesse. Kliendi telefoninumbrit omavatel müüjatel võib olla üks päev nädalas kodus viibimiseks ning klientidele poodi tulekuks telefonikõnede tegemiseks ja kohtumiste kokkuleppimiseks. Või võib-olla on poes spetsiaalne ruum kõnede tegemiseks.

JÄRELKIRI: Tööjõupuudus, mis ilmnes möödunud jõulude ajal, kui jaemüüjad ei leidnud piisavalt kvalifitseeritud müüjaid, sunnib jaemüüjaid otsima uusi viise klientide eest hoolitsemiseks. Uus tehnoloogia koos tehisintellektiga aitab. Müügiga peavad aga tegelema mehed ja naised, kes äratavad usaldust ja kindlustunnet ning kellel on intiimsed teadmised kaubahalduse kohta, mille nad müüma on usaldanud.