Arutelu olukorra üle Xinjiangis blokeeriti ÜRO Inimõiguste Nõukogus

6. oktoobril 2022 lükkas 47 liikmesriigist koosnev ÜRO inimõiguste nõukogu tagasi otsuse eelnõu, et mahutada arutelu Hiinas Xinjiangi olukorra üle. Ebaõnnestunud otsuse eelnõu toetas 17 riiki ja vastu oli 19. Üksteist riiki jäi erapooletuks. Ebaõnnestunud otsuse eelnõu ilmus nädalaid pärast seda, kui inimõiguste ülemvolinik selle avaldas aru inimõiguste olukorra kohta Hiinas Xinjiangis, jõudes järeldusele, et Xinjiangis on toime pandud uiguuride ja teiste valdavalt moslemikogukondade vastu suunatud "tõsised inimõiguste rikkumised". Aruandes lisati, et julmused võivad tähendada rahvusvahelisi kuritegusid ja eelkõige inimsusevastaseid kuritegusid.

Otsuse eelnõu esitasid USA, Ühendkuningriik, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Island, Taani, Austraalia ja Leedu. Tutvustades otsuse eelnõu, Suursaadik Michèle Taylor teatas, et „veidi rohkem kui kuu aega tagasi avaldas inimõiguste ülemvolinik hinnangu inimõiguste olukorra kohta Xinjiangis. Selle sõltumatu hinnangu tõendid koguti kolme aasta jooksul. See tugines suurel määral Hiina enda andmetele. See kinnitab mitmeid erimenetluste, sõltumatu meedia, akadeemiliste teadlaste ja, mis kõige tähtsam, uiguuride endi tõstatatud probleeme. Suursaadik Taylor rõhutas vajadust korraldada arutelu raporti ja olukorra üle Xinjiangis. Selle seisukohaga nõustus veel kuusteist riiki.

Hiina ja mitmed teised riigid olid aga teravalt vastu. Hiina suursaadik Chen Xu vastas muu hulgas, et „otsuse eelnõu ei poolda inimõigusi, vaid on mõeldud poliitiliseks manipuleerimiseks. Xinjiangiga seotud küsimused ei ole sugugi inimõiguste küsimused. Need käsitlevad terrorismivastast võitlust, deradikaliseerumist ja separatismivastast võitlust. (…) USA ja mõned teised riigid on väljamõeldud ja levitanud arvukalt valesid ja kuulujutte, püüdes Hiinat mustata, õõnestada Xinjiangi stabiilsust ja ohjeldada Hiina arengut. See on tüüpiline näide poliitilisest manipuleerimisest ja kõigi Xinjiangi etniliste rühmade inimõiguste raskeimast rikkumisest. Nende riikide hulgas, kes Hiina seisukohta toetasid, olid Eritrea, Pakistan, Sudaan ja Kamerun. Erapooletute hulgas olid Brasiilia, Gambia, India ja Ukraina.

On ebatõenäoline, et sellel teemal vestlus siin peatub. Tõepoolest, Ühendkuningriigi suursaadik Simon Manley kinnitas, et „tänane hääletus saatis Hiinale selge sõnumi: märkimisväärset hulka riike ei vaikita, kui tegemist on jõhkrate inimõiguste rikkumistega – olenemata sellest, kus ja kes neid toime paneb. Jätkame koostööd oma partneritega, et nõuda Hiina ametivõimudelt vastutust ja tuua tähelepanu Hiina inimõiguste rikkumistele. Mis on praeguses etapis plaanis, pole selge. Küsimust võiks aga edasi arutada ÜRO Peaassambleel, kus seda saaks arutada ja otsustada 193 liikmesriiki.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ei saa enam ignoreerida tõendeid Xinjiangi julmuste kohta ja seda mitte ilma, et ÜRO kaotaks oma usaldusväärsust inimõiguste osas. Järgmised nädalad näitavad, kas on lootust tagada uiguuridele ja teistele türgi vähemustele Xinjiangis muutusi. Tänane päev oli aga sünge päev julmuste ohvrite ja ellujäänute jaoks ning ÜRO usaldusväärsuse jaoks.