Mis on järelevalvekapitalism ja kuidas krüpto seda lahendab?

Mis täpselt on jälgimiskapitalism ja miks peaksite oma veebipõhise jalajälje pärast muretsema?

Tänasel digiajastul on teie isikuandmed kaubaks, nurgakiviks sellele, mida Harvardi professor Shoshana Zuboff on nimetanud "järelvalvekapitalismiks". 

Mis on järelevalvekapitalism? See on ärimudel, milles tehnoloogiaettevõtted koguvad isikuandmeid, et ennustada ja mõjutada käitumist, eelkõige reklaami kaudu raha teenimiseks. 

Aga kuidas järelevalvekapitalism toimib? Selles mudelis on teie otsingud, klikid, meeldimised ja isegi ekraanil vahtimise aeg väärtuslikud andmepunktid, mida kogutakse, analüüsitakse ja müüakse.

Näiteks pakuvad sellised ettevõtted nagu Facebook ja Google teenuseid, mida paljud meist igapäevaselt kasutavad. Need platvormid toimivad andmekogumiskeskustena, kogudes tohutul hulgal teavet meie harjumuste ja eelistuste kohta. 

Neid andmeid kasutatakse seejärel üksikasjalike profiilide koostamiseks, mis võivad ennustada ja isegi mõjutada meie otsuseid ja käitumist, sageli ilma meie selgesõnalise nõusolekuta.

See mudel on digiajastul õitsenud. Näiteks 2023. aastal hinnati suurel määral kasutajaandmetele toetuva digitaalse reklaamitööstuse väärtuseks üle maailma 602 miljardit dollarit ja prognooside kohaselt ulatub see 965. aastaks 2028 miljardi dollarini.

Mis kasu on jälgimiskapitalismist? Suurettevõtete jaoks on jälgimiskapitalismil selged eelised. See võimaldab neil kasutajakogemusi täpselt kohandada ja oma teenuseid tõhusamaks muuta. See võib muuta kliendid õnnelikumaks ja suurendada ettevõtte kasumit.

Tööstuse kasvades laieneb andmete kogumise ulatus ja sügavus, mis tõstatab olulisi eetilisi ja privaatsusprobleeme. 2019. aasta Pew Research Centeri uuringu kohaselt tunneb 81% ameeriklastest, et neil on vähe või puudub igasugune kontroll andmete üle, mida ettevõtted nende kohta koguvad.

Nendele pakilistele probleemidele lahendusi otsides kerkib paljulubava alternatiivina esile plokiahel. 

Blockchain on loodud detsentraliseeritud ja läbipaistvaks. Plokiahelas tehtavad tehingud on krüpteeritud ja iga võrgus osaleja saab neid kontrollida, ilma et oleks vaja juurdepääsu isikuandmetele. 

See arhitektuur mitte ainult ei suurenda privaatsust, vaid piirab ka mis tahes üksiku üksuse võimalusi kasutajaandmeid suures mahus ekstraheerida ja raha teenida.

Uurime, kuidas järelevalvekapitalism toimib ning kuidas krüpto- ja plokiahela tehnoloogia võiks selle mõjusid leevendada.

Järelevalvekapitalism selgitas

Järelevalvekapitalism on põhjalikult muutnud seda, kuidas ettevõtted tarbijaandmetega suhtlevad.

Google'i ärimudel keskendub üksikasjalike kasutajaandmete kogumisele – otsinguajaloost YouTube'i eelistusteni – ja selle teabe kasutamisele suunatud reklaamipindade müümiseks.

2018. aasta Associated Pressi uurimine näitas, et Google jälgib nutitelefonide asukohaandmeid isegi siis, kui kasutajad on asukohaajaloo selgesõnaliselt välja lülitanud.

2021. aastal moodustas reklaamimine ligikaudu 257.63 miljardit dollarit ehk 81% Alphabeti (Google'i emaettevõtte) kogutulust.

Samamoodi kasutab Facebook oma sügavat integratsiooni kasutajate sotsiaalsesse ellu, et kohandada reklaame.

2021. aastal teenis Facebook reklaamitulu peaaegu 114 miljardit dollarit, võrreldes eelmise aasta 84 miljardi dollariga, mis näitab isikuandmete suurt rahalist väärtust.

Järelevalvekapitalismi näited

Järelevalvekapitalismi eriti jõhkrast näitest teatas 2023. aastal The Markup, mis leidis, et paljudele Ameerika parimatele haiglate veebisaitidele oli installitud jälgimistööriist nimega Meta Pixel.

See tööriist kogus tundlikku terviseteavet, sealhulgas üksikasju meditsiiniliste seisundite, retseptide ja arstide kohtumiste kohta, ning saatis selle Facebooki.

33 testitud haiglast 100-s saatis iga klõps nupul „Leppige kohtumine kokku” Facebookile kasutaja IP-aadressiga seotud andmepaketi, mis edastas tõhusalt konfidentsiaalset terviseteavet ilma patsiendi nõusolekuta.

Markupi reaalajas veebi privaatsuse inspektor Blacklight näitas, et üle 30% populaarsetest veebisaitidest sisaldavad kodeeritud Facebooki piksleid. 2018. aasta kongressi küsitluse käigus avalikustas Facebook, et selle pikslid on installitud enam kui kahele miljonile veebisaidile.

Teine kurikuulus näide järelevalvekapitalismi riskidest on Cambridge Analytica skandaal. Uurimine tuvastas, et Facebook lubas poliitilisel konsultatsioonifirmal ilma nende nõusolekuta koguda miljonite Facebooki kasutajate andmeid, mida kasutati seejärel valijate käitumise mõjutamiseks 2016. aasta USA presidendivalimistel.

Teised ettevõtted, nagu Amazon ja Apple, tegelevad samuti järelevalvekapitalismi vormidega.

Amazon ei kasuta kliendiandmeid mitte ainult toodete tõhusamaks müümiseks, vaid ka turgude kontrollimiseks ja konkurentide allahindluseks – seda praktikat on uuritud USA esindajatekoja kohtukomitee 2021. aasta aruandes.

Vaatamata oma privaatsuskesksele turundusele kogub Apple Siri ja iCloudi kaudu suurel hulgal kasutajaandmeid, mida kasutatakse kasutajate profiilide täiustamiseks sihitud reklaamide jaoks tema ökosüsteemis.

Järelevalvekapitalismi tagajärjed ulatuvad kaugemale sihitud reklaamist.

See tava tekitab ähvardavaid privaatsusprobleeme, kuna üksikisikud ei mõista sageli täielikult, mil määral nende andmeid kogutakse, salvestatakse ja kasutatakse.

Lisaks on isikuandmete koondamisel ja analüüsil laiem ühiskondlik mõju, mis mõjutab kõike alates krediidivõimelisuse hindamisest kuni töökõlblikkuse otsusteni ilma läbipaistva järelevalveta või võimaluseta ebatäpsusi vaidlustada.

Privaatsete andmete monetiseerimine jälgitava kapitalismi tingimustes ei ohusta mitte ainult üksikisikute privaatsust, vaid seab ka eetilisi küsimusi tarbijate ja ettevõtete vahelise jõutasakaalu kohta.

See seab kahtluse alla nõusoleku mõiste, kuna kasutajad peavad sageli valima oluliste teenuste kasutamise ja oma isikuandmete kaitsmise vahel.

Mis on siis lahendus?

Kas krüpto aitab tõesti vältida jälgimist?

Krüpto pakub uudset lähenemist andmete privaatsusele, mis erineb põhimõtteliselt traditsioonilistest finantssüsteemidest. 

Plokiahelale rajatud tehingud ei nõua krüptoruumis oma olemuselt isikuandmeid, nagu nimed või füüsilised aadressid, suurendades kasutajate anonüümsust ja privaatsust. 

Bitcoin (BTC) ja sarnased krüptoseadmed kasutavad kasutaja identiteedi kaitsmiseks avaliku võtme krüptograafiat. Igal kasutajal on avalik aadress, mis kuvatakse plokiahelas, samas kui nende tegelik identiteet jääb varjatuks. 

See meetod takistab ettevõtete võimet koostada igakülgseid profiile individuaalsete kulutamisharjumuste kohta, mis on järelevalvekapitalismis levinud praktika. 

2021. aasta uurimistöö kohaselt tagab plokiahel, et kolmandad osapooled ei saa isikuandmeid ilma kasutaja nõusolekuta kaubaks muuta – see on suur nihe praegustest järelevalvekapitalismi normidest. 

Lisaks avab krüpto ka võimalused luua majandusmudeleid, mis eemalduvad reklaamitulust ja kasutajaandmete kasutamisest.

Plokiahela abil saavad sisuloojad saada makseid otse tarbijatelt krüpto kaudu, jättes mööda vajadusest reklaamipõhiste tuluvoogude järele, mis tuginevad ulatuslikule andmekaevandamisele ja isiklikule profiilile. 

Krüptopõhised platvormid, nagu brauser Brave, pakuvad uuenduslikku näidet. Brave kasutab oma algset krüptovaluutat Basic Attention Tokens (BAT), et premeerida kasutajaid reklaamide vaatamise eest. 

See lubamisviis mitte ainult ei austa kasutajate privaatsust, vaid rikub ka traditsioonilist reklaamimudelit, makstes vaatajatele otse hüvitist, selle asemel, et kasutada nende andmeid läbirääkimiste elemendina. 

Brave'i kasutajate kasvuaruande kohaselt oli brauseril 50. aasta alguseks kogunenud üle 2021 miljoni aktiivse kasutaja, mis oli 172. aasta aprilliks kasvanud üle 2023 miljoni. 

Regulatiivsed tõkked mõjutavad aga jätkuvalt krüpto laiemat aktsepteerimist ja kasutamist. 

Erinevates riikides on krüptovaluutade reguleerimise suhtes erinev seisukoht. Mõned, näiteks Hiina, keelustasid nende kasutamise otse ja teised, nagu El Salvador, integreerisid need juhiste alusel olemasolevatesse finantssüsteemidesse. 

Need väljakutsed mitte ainult ei muuda kasutajate juurdepääsu keeruliseks, vaid piiravad ka krüpto kui peamise vahendi kasvupotentsiaali järelevalvekapitalismi vastu võitlemisel.

Reaalmaailma rakendused ja tulevikuväljavaated

Praegused juurutused 

Plokiahel ja krüpto teevad järelevalvekapitalismi vähendamisel edusamme. Siin on mõned viisid, kuidas neid praegu rakendada.

• Detsentraliseeritud identiteedid (DID): Microsofti ION projekt Bitcoini plokiahelas võimaldab kasutajatel luua oma digitaalset identiteeti. See vähendab keskasutuste kontrolli isikuandmete üle ja vähendab väärkasutuse võimalust.
• Turvaline tervishoiuandmete haldamine: Ettevõtted nagu BurstIQ kasutavad tervishoiuandmete kaitsmiseks plokiahelat. See tehnoloogia võimaldab patsientidel kontrollida, kes näeb nende haiguslugusid, hoides teabe turvalisena ja privaatsena.
• Eratehingud: krüptovaluutad nagu Monero (XMR) ja Zcash (ZEC) suurendavad kasutajate privaatsust, varjates tehingu üksikasju. Näiteks Monero kasutab tehnikaid, mis muudavad tehingud anonüümseks ja raskesti jälgitavaks. See on äratanud ülemaailmse õigusliku kontrolli, pakkudes privaatsuse taset, mida traditsioonilised finantssüsteemid ei suuda.
• Plokiahel ja AI andmete terviklikkuse tagamiseks: Plokiahela integreerimine tehisintellektiga (AI) lisab andmete turvalisusele veel ühe kihi. AI analüüsib plokiahela andmeid, et tuvastada pettusi ja optimeerida turvalisust, samas kui plokiahel tagab, et tehisintellekti loodud andmed jäävad turvaliseks ja muutumatuks.

Tulevikupotentsiaal

Plokiahela ja krüpto tulevik järelevalvekapitalismiga tegelemisel hõlmab mõningaid paljutõotavaid arenguid:

• Privaatsusmüntide kasutuselevõtt: Privaatsusele keskendunud krüptovaluutade suurem kasutamine võib muuta isikuandmete käitlemise viisi, eemaldudes traditsioonilistest andmete kasutamise mudelitest.
• Plokiahel tarbijaandmete õigustes: Uued plokiahela projektid võivad võimaldada inimestel oma andmeid omada ja raha teenida. Näiteks pakub ookeaniprotokoll turgu turvaliseks ja läbipaistvaks andmekaubanduseks, tagades kasutajatele hüvitise.
• Reguleerimine ja standardimine: Selgemad regulatsioonid võiksid toetada krüpto- ja plokiahela kasvu, muutes need kasutajate jaoks turvalisemaks ja usaldusväärsemaks.
• Integratsioon IoT-ga: Blockchaini roll asjade internetis (IoT) laieneb. See võib aidata kaitsta tohutul hulgal IoT-seadmete loodud andmeid, alates treeningu jälgijatest kuni nutikate kodusüsteemideni, tagades selle teabe eetilise kasutamise.

Krüpto ja seire tulevik

Oodake plokiahela suuremat integreerimist erinevates sektorites, hõlmates finantstehingute kõrval ka tervishoidu, digitaalse identiteedi kinnitamist ja isegi juhtimist. 

Sellised teostused võivad vähendada iga üksiku üksuse võimet kasutada isikuandmeid, kuna plokiahel takistab selliste tavade kasutamist.

Veelgi enam, kuna üldsuse teadlikkus andmete privaatsusprobleemidest suureneb, mille põhjuseks on laialdased andmerikkumised ja jälgimisskandaalid, võib tarbijate nõudlus suuremat kontrolli ja läbipaistvust pakkuvate lahenduste järele tõenäoliselt kasvada.

Edasine tee ei ole aga takistusteta. Regulatiivsed raamistikud peavad arenema, et paremini kohandada ja toetada krüptoteenuste kasvu, tagades samal ajal kasutajate kaitse. 

Lisaks tuleb globaalse kasutuse vajaduste rahuldamiseks arvestada plokiahela tehnoloogia skaleeritavust.

Siiski liigume iga sammuga edasi plokiahela ja krüptoinnovatsiooni vallas õiglasemale ja turvalisemale digitaalsele maailmale.

Jälgige meid Google Newsis