USA peab sisaldama krüptotsooni skeemi väljalangemist Nuked Pacific Islandil

Paar andis oma seadusandjatele altkäemaksu peaaegu edukas plaanis, mille eesmärk oli rajada poolautonoomne krüptotsoon Vaikse ookeani kaugemal saarel, mis on tuumajäätmete tõttu suures osas elamiskõlbmatu. Detailid on mahlakad ja süžee palju paksem. Selle kuu alguses USA justiitsministeerium avas süüdistuse kahe Marshalli Saarte Vabariigi (RMI) naturaliseeritud kodaniku kohta USA välismaise korruptsioonivastase tegevuse seaduse rikkumise, rahapesu ja mõlema toimepanemise vandenõu eest. Süüdistused hõlmavad midagi palju suuremat kui ruttu rikastumise skeem, mis on viltu läinud. Need tulevad ajal, mil USA ja RMI vahelised suhted on suure pinge all ja pole kunagi olnud olulisemad. USA peab hoolikalt juhtima juhtumi mõju Vaikse ookeani piirkonna geopoliitikale.

RMI Rongelapi atoll on investeerimisprojekti jaoks ebatõenäoline koht. See asub umbes 120 km kaugusel Bikini atollist, kus USA korraldas tuumakatsetused 1946–1958. Atolli tuhat või enamat elanikku ei hoiatatud testide ega sellest tuleneva kiirguse eest ning paljud haigestusid enne, kui USA nad evakueeris. Neil lubati mõne aasta pärast tagasi tulla, kuid kiirgustase püsib kõrgel rohkem kui seitse aastakümmet hiljem.

Cary Yan ja Gina Zhou, mõlemad Hiina päritolu, koorus maatükk Rongelapi atolli erihalduspiirkonna (RASAR) moodustamiseks, mida tuntakse ka kui Rongelapi atolli digitaalset majandustsooni (DEZRA). Süüdistuse kohaselt asutas paar 2016. aastal New Yorgis valitsusvälise organisatsiooni ja registreeris selle ning väidetavalt hakkas RMI seadusandjatega RASARi arendamise teemal suhtlema. “Digitaalne erimajandustsoon” oleks poolautonoomne piirkond, mis leevendaks investeeringute meelitamiseks maksu- ja immigratsioonipiiranguid. Rahvusvahelise Valuutafondi 2021. aasta mai aruandes selgitatakse, et tsoon "osutus väga vastuvõtlikuks ebaseaduslikele rahavoogudele ja -tegevusele" ning et RMI-l puudub õiguslik või institutsionaalne suutlikkus sellise tsooni jälgimiseks ja järelevalveks.

Oma plaani reklaamimiseks hakkasid Yan ja Zhou maksma RMI ametnike eest, et nad reisiksid saartele ja tagasi ning viibiksid New Yorgis. Yan investeeris ühe seadusandja äritegevusse, kes seejärel määras Yani atolli "erinõunikuks". 2018. aastal maksis vabaühendus mitmele RMI seadusandjale Hongkongi konverentsil osalemise eest. Mõned uudised hakkasid RASAR-i reklaamima kui "järgmine Hongkong.” Väidetavalt hakkasid Yan ja Zhou seejärel altkäemaksu andma ja pakkuma seadusandjatele oma toetuse eest muid rahalisi stiimuleid, mille väärtus ulatus 7,000–22,000 XNUMX USA dollarini.

Esialgse RASAR-i eelnõu tühistas 2018. aasta augustis tollane president Hilda Heine valitsus, öeldes, et see rikub põhiseadust ja kahjustab õigusriigi põhimõtteid.. Heine süüdistas Billi edendajaid Hiina heaks töötamises, et muuta RMI "riik riigis". Mingil hetkel Heine administratsioon tühistas Yani passi.

Pärast Heine lahkumist jaanuaris 2020, Yan ja Zhou uuendasid oma passe ja taaselustasid nende süžee. Nad hakkasid kiiresti RMI ametnikega e-kirju saatma ja nendega kohtuma, lubades, et kui RASAR luuakse, on ametniku „perekond üks võimsamaid” RMI-s. 2020. aasta märtsis kiitis seadusandja RASARi kontseptsiooni heaks. Yan ja Zhou vahistati Tais 2020. aasta lõpus USA taotlusel ja anti sel kuul välja.

Süüdistused on esitatud ajal, mil USA peab uuesti läbirääkimisi vabade assotsiatsioonide lepingu (COFA) üle RMI, Palau ja Mikroneesia liitriikidega. RMI COFA aegub 2023. aastal. USA annab COFA osariikidele majanduslikku tuge ja vastutab nende kaitse eest ning saab vastutasuks sõjalise juurdepääsu ja teatud õigused. COFA kodanikud võivad elada ja töötada USA-s ning teenida USA sõjaväes. USA-l on RMI-s oluline sõjaväebaas ja nad on loonud idee luua teisi, kuna konkurents Hiinaga Vaikse ookeani piirkonnas kasvab. COFA läbirääkimised RMI-ga on aga takerdunud. USA on teatatud keeldumine kaasamast RMI-d tuumajäätmetest põhjustatud tervise- ja keskkonnakahju nõuete puhul. USA väidab, et tema eelnev kokkulepe marshalllastega on õiglane ja lõplik, samas kui RMI väidab, et nad said ebaõiglase tehingu. Kahepoolsed seadusandjad on korduvalt väljendas muret et seiskunud läbirääkimised võimaldavad Hiinal RMI-s ja Vaikse ookeani piirkonnas võimule saada. Samal ajal avaldavad süüdistused tõenäoliselt survet USA suhetele RMI valitsusega. Kuu keskpaiga seisuga on RMI opositsiooni üleskutsed uurida RMI seadusandjate korruptsioonijuhtumeid vaikselt. Samal ajal jätkub USA uurimine, millel on teadmata mõju RMI seadusandjatele, kes võivad olla kaasvandenõustajad. Samuti on ebakindel süüdistuste mõju RMI poliitikale.

Süüdistus mõjutab ka USA-Hiina konkurentsi Vaikse ookeani piirkonnas. Vaatamata endise RMI presidendi Heine väidetele ei viita süüdistus sellele, et Hiina oleks vandenõuga otseselt seotud. See lihtsalt väidab, et Yan ja Zhou hankisid oma ebaseaduslikud maksed Hiinast ja mujalt. Süžee hõlmab paljusid tunnused Hiina toetatud korruptsiooniskeemid: majandusarengu lubadused, ostetud isiklike suhete, altkäemaksu ning reisi- ja meelelahutusmaksete kaudu. Hiina on samuti aktiivselt töötanud Vaikse ookeani piirkonna seadusandlikesse kogudesse tungimise nimel. RMI pakub Hiinale erilist huvi, kuna see on üks kolmeteistkümnest riigist, millel on Taiwaniga diplomaatilised suhted. Hiina on viimastel aastatel edukalt kasutanud majanduslikke ja arengustiimuleid meelitamiseks Kiribati ja Saalomoni Saared lõpetada diplomaatilised suhted Taiwaniga. Hiina on RMI-s aktiivselt lobitööd teinud, et see vahetaks. Uurimine võib paljastada, kas ta oli valmis kasutama salajasi vahendeid.

Nende süüdistuste kaudu on USA näidanud, et on valmis kasutama seaduse pikka kätt, et võidelda korruptsiooniga poole maailma kaugusel – ja rakendada selle käigus oma välispoliitikat. Seda tehes annab see teistele Hiinaga äri ajavatele Vaikse ookeani saareriikidele märku, et USA on valmis jõustama õigusriigi põhimõtteid. Juhtumil on aga ebaselge mõju USA välispoliitikale Vaikse ookeani piirkonnas ja eriti selle suhtele RMIga. USA peab hoolikalt juhtima süüdistustest tulenevaid tagajärgi, mis mõjutavad RMI-d ja regionaalpoliitikat. Eelkõige peab USA hoolitsema selle eest, et seda ei peetaks piiravaks Vaikse ookeani saarte riikide suveräänsele õigusele teha äri, kellega nad soovivad. Seadus on võimas relv- ja USA peab seda ettevaatlikult kasutama.