Võitlus rahapesu vastu krüptoregulatsioonis

Euroopa krüptoregulatsioon on rikastatud uute rahapesuvastase võitluse reeglitega. 

Euroopa Parlament kiitis eile lõplikult heaks uue rahapesu vastase paketi, mille võtab ka ametlikult vastu Euroopa Liidu Nõukogu ja mis jõustub 2027. aasta suvel.

Vangistuseta rahakottide probleem 

Uued reeglid on need, mis vallandasid eelmisel kuul tugevad protestid seoses väidetava vangistuseta rahakottide keeluga.

Selle asemel puuduvad tõendid selle kohta, et sellised eeskirjad keelaksid kinnipidamisega mitteseotud rahakotid, kuigi need muudavad nende kasutamise keerulisemaks, kui tegemist on tehingutega, näiteks börsile ja tagasi. 

Need on uued eeskirjad, mis kehtivad tegelikult kõigi "kohustuslike üksuste" (OE) suhtes, isegi nende suhtes, mis ei ole krüpto. Nende hulgas on aga ka nn CASP-sid ehk krüptovaluutadega seotud teenuste pakkujaid, kuigi on ka mittefinantsasutusi, nagu jalgpallimeeskonnad või hasartmänguteenused.

Oluline on see, et uued reeglid kehtivad ainult VASP-idele ehk teenusepakkujatele, samas kui need ei puuduta riist- ja tarkvarapakkujaid, sh mittevajaliku rahakoti pakkujaid, kellel ei ole juurdepääsu ega kontrolli kasutajate varadele. 

Teisisõnu, erinevalt kuu aega tagasi räägitust, ei kehti need reeglid vabadusekaotuseta rahakottide puhul üldse. Kuid need kehtivad näiteks kõikide tehingute suhtes, mis on seotud mittevajaliku rahakottide ja kohustatud üksuste, näiteks tsentraliseeritud börside vaheliste tehingutega. 

Uus krüptomäärus rahapesu vastu

Tegelikkuses vormistavad ELi uued rahapesuvastased reeglid lihtsalt protseduurid, mida tuleks nüüdsest juba rakendada. 

Eelkõige hakkab uus Euroopa krüptomäärus MiCA täies mahus kehtima 2024. aasta teises pooles, seega tuleb neid reegleid tegelikult täita juba enne nende ametlikku ja lõplikku jõustumist 2027. aastal.

Uued määrused kannavad nime AMLR (Anti-Money Laundering Regulation) ja hakkavad kehtima kõikidele MiCA poolt reguleeritud CASP-dele, seega kõigile krüptobörsidele, mis soovivad oma teenuseid legaalselt Euroopa Liidu elanikele osutada.

Tegelikult peavad nad lihtsalt järgima kõiki tavalisi KYC/AML-i standardprotseduure, näiteks kliendi hoolsuskohustust (CDD), nagu praegune AMLD5 juba nõuab.

Kõige vastuolulisem punkt on võib-olla AMLR-i artikkel 58, mis vormistab ja täpsustab CASP-de poolt anonüümsete kontode esitamise absoluutset keeldu. Tegelikkuses pole see uudsus, vaid vormistamine ja selgitus, et kõik EL-is tegutsevad CASP-d peavad tingimata kehtestama kõikidele klientidele KYC (identiteedi verifitseerimise). 

Lisaks on keelatud anonüümsete privaatsusmüntidega seotud teenuseid pakkuvate börside (nt Monero) keeld, kuigi see keeld oli juba MiCA-s. 

Tehingud vabadusekaotuseta rahakottidesse ja tagasi

Uue EU AMLR-i kõige kriitilisem punkt krüptosektoris on seotud tehingutega, mis on tehtud mittevakatesse rahakottidesse ja sealt tagasi. 

Esiteks tuleb täpsustada, et uued reeglid hakkavad kehtima ainult kohustatud isiku, näiteks CASP-de (näiteks börsid) ja mittevakade rahakoti vahel tehtavatele tehingutele, mitte aga P2P-tehingutele kahe mittevakatava rahakoti vahel. 

Need reeglid kehtivad ainult registreeritud ja reguleeritud üksustele, kes pakuvad krüptoteenuseid, mitte aga tarkvaratootjatele ega tarkvarale endale. See välistab tõhusalt vabadusekaotuseta rahakotid ja nende kasutajad nende reeglite järgimise. 

Kui aga kasutaja, kes ei kasuta vabadusekaotusega seotud rahakotti, otsustab teha tehingu CASP-ist või CASP-st, peab ta järgima AMLR-i, isegi kui ta teeb seda vabadusekaotuseta rahakotist või rahakotist. 

AMLR-i artikkel 31b näeb VASP-dele ette riskide maandamise meetmed, sealhulgas näiteks ahelasisest analüüsi ja täiendavate andmete kogumise vahendite päritolu/sihtkoha kohta. See eeldab tegelikult, et teabevahetused koguksid teavet ka rahaülekannete kohta vabadusekaotusega mitteseotud rahakottidesse või rahakottitest, näiteks saatja või saaja nimi. 

Paljusid hirmutas tõsiasi, et AMLR-i esimeses versioonis oli KYC kohustus sees isegi CASP-idesse ja sealt väljuvate tehingute saatjatele ja vastuvõtjatele, samas kui eile kinnitatud teksti lõplikus versioonis on see reegel asendatud. vähem range, mis on seotud tegeliku riskiga ja mitte üldine.

Teksti lõplikust versioonist on eemaldatud ka tugevalt vaidlustatud reegel, mis oleks keelanud CASP-del ja kõigil müüjatel võtta vastu 1,000 eurost ületavate summadega tehinguid mittevajaliku rahakotiga. 

Tegelikult ei kehtesta uued eeskirjad selgesõnaliselt piiranguid mitteseotud rahakottidele isegi siis, kui tegemist on tehingutega kohustatud üksustele ja nendelt isikutelt, kui on võimalik tõendada raha seaduslikku päritolu.