Plokiahel võib parandada ülemaailmse jäätmekäitluse jälgitavust

Jäätmekäitlus on kahtlemata üks suurimaid väljakutseid kogu maailmas. Aruanded näitavad, et 33 protsenti linnapiirkondades tekkivatest tahketest jäätmetest ei kõrvaldata keskkonnasõbralikul ja ohutul viisil. Ühes sellises aruandes mainitakse, et sellega seotud riske saab maandada plokiahela tehnoloogia abil. Praegu kasutab seda tehnoloogiat suures osas krüptovaluutade sektor.

Blockchain ja IoT koos võivad olla jäätmekäitluse jaoks kasulikud

Avatud juurdepääsuga teadusajakirjade väljaandja MDPI avaldatud artiklis kirjeldatakse seda kui "uudset lähenemisviisi keskkonnasäästlikkuse ja vastutuse väljakutsetele meie kaasaegses maailmas". Artikli kaasautorid on Katarzyna Bulkowska, Magdalena Zielińska ja Maciej Bułkowski.

Blockchain on lihtsalt hajutatud pearaamatu tehnoloogia (DLT), mis salvestab teabe ühikutes, mida nimetatakse plokkideks. See töötab sarnaselt veebipõhise tekstitöötlusprogrammiga Google Docs. Kui dokumendi link on jagatud, pääsevad kõik ligi alusdokumendis sisalduvatele andmetele. Blockchain töötab sarnasel kontseptsioonil, lisaks ei saa plokki sisestatud teavet manipuleerida.

Tehnoloogia integreerimine jäätmekäitlusega võib saada oluliseks osaks nutikate linnade arendamisel. Dokumendis rõhutatakse, et asjade Interneti (IoT) lisamine plokiahelaga võib olla kasulik. Kui esimene saab andmeid koguda reaalajas, siis teine ​​hoolitseks turvalisuse ja muutumatuse eest.

Arvestades plokiahela võltsimiskindlat olemust, võib see osutuda paremaks kui tsentraliseeritud süsteemid. Dokumendis märgitakse: "Erinevalt praegustest tsentraliseeritud jäätmeandmete haldamise süsteemidest, mis on tahtliku või juhusliku võltsimise suhtes haavatavad, parandavad need jälgimisvõimalused protsessi terviklikkust."

Uuringu kohaselt võib teatud tüüpi tervishoiujäätmete jälgimine plokiahela kaudu lihtsamaks muutuda. See võib suurendada ka inimeste ohutust. Prügikottide külge võiks kinnitada andurid, et eristada ohtlikke ja tavajäätmeid. Anduritelt edastatud andmed saadetakse seejärel jälgimiseks plokiahelasse.

Dokumendis on uuringu osana mainitud ka Euroopa Komisjoni rohelist kokkulepet. Algatus kiideti heaks 2020. aastal eesmärgiga muuta Euroopa Liit (EL) 2050. aastaks süsinikuneutraalseks. Komisjoni president Ursula von der Leyen kujutas seda ette kui "mees kuu peal".

Dokumendis jõutakse järeldusele, et "plokiahela tehnoloogia võib jäätmekäitluses muutuda, käsitledes halva majandamise, keskkonnakahju ja ebatõhusust."

Rahvusvahelise rahandusasutuse Maailmapanga andmed näitavad, et aastas tekib ligi 2 miljardit tonni tahkeid jäätmeid. Eeldatakse, et see arv kasvab 3.40. aastaks 2050 miljardi tonnini aastas. Põhja-Ameerika on endiselt suurim jäätmetekitaja elaniku kohta maailmas, millele järgneb Euroopa ja Aasia.

E-jäätmetest on saanud ülemaailmse jäätmetootmise kõige kiiremini kasvav segment. Olemasolevad andmed näitavad, et 53.6. aastal toodeti sellest 2019 miljonit tonni ja ainult 17.4 protsenti võeti ringlusse. Lisaks võetakse ringlusse 32 protsenti ülemaailmsetest tahketest olmejäätmetest (MSW). Praeguse seisuga on Ameerika Ühendriikides üle 3,000 aktiivse prügila.

Anurag töötab ajakirjas The Coin Republic põhikirjanikuna alates 2021. aastast. Talle meeldib oma uudishimulikke lihaseid treenida ja teemat sügavalt uurida. Kuigi ta käsitleb krüptotööstuse erinevaid aspekte, suhtub ta Web3-sse, NFT-desse, mängudesse ja Metaversesse üsna kirglikult ning näeb neid (digitaal)majanduse tulevikuna. Hingelt lugeja ja kirjanik, ta nimetab end "keskmiseks kitarrimängijaks" ja lõbusaks jalgpalluriks.